Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soome meditsiin püüab Vene patsienti

Kui 2010. aastal reisis vaid üks protsent 12 miljonist Vene turistidest välismaale ravile, siis ekspertide hinnangul kasvab see hulk iga aasta 30%. Kui igaüks neist 120 000 Vene inimesest maksaks raviteenuse eest tuhat eurot, oleks tegemist 120 miljoni euro suuruse äriga.

Eesti-Soome ühisprojekti HEWENET raames toimus 9. aprillil Helsingis seminar, kus Eesti tervishoiussektori esindajatel oli võimalus tutvuda soomlaste raviteenuste ekspordi kogemustest Venemaale.

Soome siseriikliku kaubanduse, rahvusvahelistumise ja investeeringute arengu organisatsioon Finpro, mis aitab kohalikel ettevõtetel jõuda õigete teenustega õigele välisturule, on raviasutuste ekspordi arendamise toetamiseks loonud spetsiaalse programmi FinlandCare.

FinlandCare on käigus olnud aasta jagu, lõpp on plaanitud 2014.-2015. aastasse.

Programmi vanemkonsultandi Eero Toivaineni sõnul reisivad igal aastal kümned tuhanded Venemaa inimesed piiri taha eemärgiga saada ravi. Nende hulk kasvab üha.

Peamiseks sihtkohaks vene ravituristidele on Iisrael, kus on piisavalt nende emakeele valdajaid, järgnevad Saksamaa, Šveits, Türgi, Singapur, Prantsusmaa jne. Samuti täheldatakse viimastel aastatel kasvavat huvi Ida-Euroopa riikide vastu.

Küsimusele, miks peaks Vene arstil olema huvi oma patsient välismaale ravile suunata, vastas Toivainen, et reeglina saab sealne arst selle eest tasu, mis küündib isegi kuni 20% raviteenuse hinnast. Lisaks pole mitmed raviteenused, mis Läänes olemas, Venemaal veel kättesaadavad.

Valdav on ka Vene inimeste suhtumine, et välismaal on ravi usaldusväärsem - uuringute järgi on veidi enam kui 70% Venemaa elanikest riikliku tervishoiusüsteemiga rahul. Eestis on see 80% ja Soomes Euroopa Liidu kõrgeim näitaja 88%.

Ühe trumbina, mis Soomel Venemaa ees on, tõi Toivainen välja, et ravivigasid esineb neil idanaabritest 27% vähem. Seega mängib müügiedus olulist rolli teenuse hea kvaliteet, hea tehnoloogia ja arstide tase.

Kogu Venemaal on eratervishoiu osa kiirelt kasvamas, eriti aga Moskvas ja Peterburis. Erakliinikute osakaal on Venemaal 5-10% kõikidest raviasutustest. Soomes on erameditsiini osakaal umbes 20%. Toivaineni sõnul on Venemaa muutmas oma seadusandlust, mille tulemusena tekiks ka riigi poolt toetatud tervishoiul suurem võimalus kommertsteenuste osutamiseks.

Tervishoiu kogukulude osakaal sisemajanduse koguproduktist on Soomes 8-9%, Venemaal 3-4%, Eestis oli see 2011. aastal 5,9%. S.t kui Venemaa kulutab patsiendile ühe euro aastas, siis Soome neli eurot. Selle suhte muutumist praegu näha ei ole ja seega ei kao nii pea ka Vene inimeste soov piiri tagant paremaid ravivõimalusi otsida, jätkas FinlandCare'i esindaja.

"Arvatakse, et Soome riigimeditsiinis on kasutamata ressursse saja miljoni euro eest aastas," ütles Toivainen. "Seega on haiglatel valida, kas kasutamata ressursile kriips peale tõmmata või seda müüma hakata," lisas ta.

Raviteenuste turumaht Venemaal oli 2011. aastal 26,5 miljardit eurot ehk 2010. aastaga võrreldes pea 20% rohkem. Kohustusliku ravikindlustuse poolt hõlmatud sektor haaras sellest turumahust ligi 65%.

Toivaineni hinnangul hakkavad Vene inimesed üha enam harjuma sellega, et osade raviteenuste eest tuleb tasuda. Summad, mida keskmine Vene inimene on nõus aga raviteenuste eest maksma, on pigem väikesed. Peterburis näiteks teenib vaid 10% elanikest rohkem kui tuhat eurot kuus. Reaalne sihtmärk sealsetele raviteenuste müüjatele on seega umbes 500 000 inimest.

Helsingis tegutsev Ortopeediakliinik Orton on üks Soome eraraviasutusi, keda Finpro Vene turu osas on nõustanud on. Nende kliendihaldur Sami Peltola ütles, et kliiniku välismaiste klientide maht on seni pigem tagasihoidlik olnud - 7-8% aastas. Mullu sai neilt abi 152 Vene patsienti, ent sel aastal ennustavad nad arvu kahekordistumist.

Suurimaks probleemiks välismaiste patsientide teenindamisel märkis ta eelkõige keeleküsimuse: venelastega suheldes tuleb nendega rääkida vene keeles. Nad on ka nõudlikumad kui kohalikud kliendid, lisas ta. Samuti ei taha Vene klient Soome ravile saabudes kohata ebakindlust või probleeme, seega peab enne nende saabumist kõik korraldatud olema ning ravi tahetakse üha enam kätte saada ühe reisikorraga.

Ortoni üks arstidest, kes on päris Venemaalt, valdab hästi vene keelt, samuti valdavad vene keelt neli Eestist pärit õendustöötajat ja haigla jurist.

Peltola märkis, et Venemaa ortopeediakliinikud ei soovi patsiente käest anda, mistõttu ei ole Ortonil seal senini partnerkliinikut olnud, erinevalt näiteks teisest Helsinkis asuvast vähikliinikust Docrates, kellele onkoloogilises ravis Venemaal konkurents puudub ja koostööpartnereid jagub.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Maksud