Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
"Maksuamet peaks ressurssi suunama"
„Üldiselt on ju teada ja siin ei ole üllatust, et väiksem osa maksumaksjatest tasub suurema osa maksudest. Aga kindlasti ei ole asjad korras, kui ainult 8% ettevõtetest maksab 90% käibemaksust,“ märkis riigikogulane Aivar Sõerd. Kuid olukord ei peaks selline olema.
Endise rahandusministri ja maksuameti juhi, reformierakondlase Aivar Sõerdi sõnul on maksu- ja tolliameti ressurss ja kontrollifunktsioon üks osa nende tööst. Vahendid on maksuametil muidugi piiratud, aga seda peaks õigesti suunama ja kasutama.
„Ilmselt on maksuametil revidente umbes kahesaja ringis, aga käibemaksukohuslasest ettevõtjaid on umbes 72 000. Küsimus on, kuidas ressurssi otstarbekalt ja tulemuslikult kasutada. See on olnud läbi aegade probleem,“ sõnas Sõerd.
Ta arvab, et väga suur osa kontrolli ressursist läheb tagastamisele kuuluva käibemaksu kontrollimisele. „Seega sellest väga palju ressursi üle ei jää. Sellepärast on tähtis, et kontroll oleks süsteemne ja valdkonnad õigesti valitud, sest IT-lahenditega saab ära teha suure eeltöö,“ lausus Sõerd.
Sõerd leiab, et kontrolli kõrval on sama suure kaaluga ka teavitamine. Ta tõi näitena Põhjamaa riigid, kus maksuamet pöörab suurt tähelepanu uutele käibemaksukohuslastele. Näiteks Taani. „Uutega tegeletakse positiivses mõttes, mitte bürokraatia mõttes. Neid teavitatakse, millised on nende kohustused ja õigused,“ kirjeldas Sõerd.
Ta pakkus, et võib-olla peaks ka meil panustama rohkem uute ettevõtete teavitamisele.
Küsimusele, mida saavad teha ettevõtjad ja valitsus, vastas Sõerd, et ettevõtluskeskkonnas toimib ka enesekontroll, konkurentsi rikkujaid taunitakse. „Mis puudutab seadusandlust, siis siin ei ole imerelva. Tuleb vaadata praeguseid seadusi ja neid ära kasutada. Peab eraldi vaatama organiseeritud kuritegevust, mis on probleem,“ lausus Sõerd.
Tänasest Äripäeva kaaneloost selgub, et suur osa Eesti ettevõtjatest hoidub käibemaksu tasumisest kõrvale - riigikassat täidab vaid kümnendik Eesti firmadest.
Eestis on umbes 72 000 käibemaksukohuslast. Maksuameti värske statistika näitas, et möödunud aastal tasus vaid 5690 ettevõtjat käibemaksu kokku 2,08 miljardit eurot. Summa moodustab kogutud käibemaksust 90 protsenti. Ülejäänud ettevõtted tasuvad käibemaksu minimaalselt ja kolmandik ettevõtjatest saab riigilt rohkem raha tagasi kui ise maksab.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.