Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Kristi Malmberg
- 24. mai 2013 kell 5:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.I kvartalis oli keskmine kuupalk 900 eurot
Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta I kvartalis 900 eurot ja brutotunnipalk 5,63 eurot, teatas statistikaamet.
Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,3% ja brutotunnipalk 9,1%.Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,5%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aasta I kvartalis 2,7%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes seitsmendat kvartalit järjest.Palgastatistika uuringu alusel oli märtsi lõpu seisuga praktiliselt samapalju töötajaid kui 2012. aasta samal ajal.Keskmine brutokuupalk tõusis 2012. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalase tegevuse palgatöötajatel (13,9%) ja brutotunnipalk põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (15,7%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes 2012. aasta I kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel (vastavalt 2,0% ning 1,0%).Keskmine brutopalk oli jaanuaris 876 eurot, veebruaris 882 eurot ja märtsis 940 eurot.2013. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1220 eurot ja tunnis 8,03 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 6,3% ja 8,7% võrreldes 2012. aasta I kvartaliga.Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2012. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (13,7%) ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (15,7%). Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis langes 2012. aasta I kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (vastavalt 2,2% ning 1,3%).2013. aasta I kvartalis oli keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 918 eurot ning erasektoris 894 eurot. 2012. aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 6,3% ja erasektoris 6,4%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad ettevõtted.- Hetkel kuum
Seotud lood
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
EfTEN maksab investoritele enam kui veerand miljonit
EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 260 000 eurot, selgub börsiteatest.
EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 260 000 eurot, selgub börsiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Nädala lood: helesinine Hispaania unistus ja 650 töökoha kadumine Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.