Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seeder soovitab piimatootjatele Aasia turge
Piimakvootide kadumine võib langetada piima hinda ja Eesti tootjad peaks konkurentsis püsimiseks otsima uut turgu näiteks Aasiast, leiab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid leppisid kokku põllumajanduspoliitika reformipaketis, mille järgi kaovad piimakvoodid alates 2015. aastast. “Praegu toodavad Euroopa Liidu piimatootjad rohkem kui Euroopa Liidu tarbija jõuab tarbida,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Kvootide kaotamine tähendab piirangute kadumist ja võimalust toota veel rohkem, mida nii mõnigi Euroopa ettevõtja plaanib ka teha. “See tähendab, et oluline on hakata rohkem müüma väljapoole Euroopat,” arvas põllumajandusminister.
Hinnalanguse ja tootjate pankroti oht. Kui suur osa toodangust jääb siiski Euroopa turule, võib Seedri sõnul piima hind langeda. “Euroopas on piima hind viimasel paaril aastal olnud üllatavalt stabiilne. Raske on hinnata, kuidas muutub hind pärast kvoodi kadumist,” ütles Seeder ja lisas, et ka ekspertide prognoosid on erinevad. “Kui märkimisväärne osa Euroopa Liidu piimatootjate piimatoodangust jääb Euroopa turule, avaldab see survet piima hinnale,” selgitas Seeder. See võib kaasa tuua hinnalanguse ja mõne piimatootja pankroti.
Seedri sõnul on Eesti suuremad piimatootjad võtnud investeeringute jaoks palju majanduslikke kohustusi, mis tähendab, et nad ei ole hinnakujunduses paindlikud. “Kui hinnad langevad, ei pruugi nad saada oma hinda piisavalt kiiresti alla viia,” järeldas ta.
Ta lisas, et palju sõltub sellest, kuidas tootjad suudavad uusi turge leida. “Me peame tõsiselt mõtlema ka kaugematele riikidele, eelkõige Aasia peale,” leidis Seeder. Selleks on tarvis vastavaid lube ja osa Eesti tootjaid on esimesi samme selles suunas juba teinud.
Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra ei näe kvootide kadumisel Eestile kohest mõju, kuid see annab tema hinnangul piimatootjatele arenguruumi. “Ei usu, et meie põllumeest kvoodi kaotamine kohe väga mõjutab,” märkis Sõrra.
Ta põhjendas, et Eesti piimatootmine pole Euroopa Liidu kvooti kunagi täis saanud. Eelmisel aastal, mil piimatoodang oli rekordiline, täitis Eesti piimatööstus Euroopa Liidu kvoodi 95,96% ulatuses. Eelmise aasta 1. aprillist kuni 31. märtsini toodeti Eestis ligi 658 400 tonni piima.
Kiirem areng tööstusesse. Sõrra hinnangul kiirendab piirangu kaotamine tõenäoliselt mingil määral piimatootmise arengut. “Vähem piire tähendab vähem muresid nende ületamise pärast ning rohkem ruumi ja vabadust tootmise laiendamiseks, mis on positiivne,” lausus ta.
Sõrra arvates ei tohiks kvootide kaotamine Eesti piimatootjate konkurentsivõimekust Euroopa turul väga mõjutada, kuna meie hinnad on võrreldes Euroopa tootjatega keskmised ja segi alla selle.
Välisturgude kohta ütles Sõrra, et Hiina võib küll tunduda atraktiivne, aga meie tootmismahud on nende nõudluse täitmiseks praegu liiga väiksed. “Kui, siis ehk võiks sinna minna mõne nišitootega,” lisas Sõrra.
Trigon Capital ASi nõukogu esimees Joakim Helenius leidis, et piimakvootide kadumisest kasu lõikamiseks peaks Eesti võtma eeskuju Leedult ja arendama piima töötlevat tööstust. “Kuigi Leedu piimatootjad on ebaefektiivsed, on neil väga hästi toimiv piimatööstus,” märkis Helenius. See võimaldab neil edukalt suurtes kogustes juustu eksportida. Eestis on aga vastupidi – piimatootmine on efektiivne, töötlemine jätab aga Heleniuse hinnangul soovida.
“Eesti piimatöötluse tööstus koosneb enamasti väikestest ja mitte väga produktiivsetest üksustest, mis ei suuda pakkuda konkurentsi rahvusvahelisel tasandil,” selgitas ta.
Helenius arvas, et kui piimatööstust arendada ja tõhusamaks muuta, on praegugi suure potentsiaaliga Eestil veel suurem võimalus saada põhitegijaks Balti riikides. “Lisatoodang võiks minna ekspordiks naaberriikidesse, näiteks Venemaale,” pakkus Helenius.
Piimakvootide kadumisest lõikavad tema meelest kõige rohkem kasu suured, enam kui 500pealise karja ja nüüdisaegse tehnikaga piimatootjad. “Väiksematel, aga ka suurtel, kuid moderniseerimata taludel on raskem, kuna nende tootmiskulud on suuremad ja kasum väiksem,” ütles ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.