Sirje Rank • 15. juuli 2013 kell 7:43

Suuri reforme pole meil enam jäänud

Jürgen Ligi sõnul pole vaja iga nelja aasta tagant jalgratast leiutada, olukorras, kus Eesti on juba motoriseeritud.

Reformid, millega muu Euroopa alles alustab, on Eestis paljus juba tehtud.

Samas möönab Ligi, et euroala pangandusliidu loomisel võivad põhiseaduse küsimused teravamalt üles kerkida kui Eestis kohtuni jõudnud ESMi puhul.

Intervjuu Jürgen Ligiga

Kuidas tagab Eesti omale mõistliku hinnaga elektri?Eesti andis rahandusministri kätte Eesti Energia aktsiad just sellepärast, et aktsia omaja ei peaks sellistele küsimustele vastama. Reguleerija on ikka majandusministeerium.Hinnalagesid ma ei kujuta ette. Usun rohkem ühendustesse teiste riikidega. Eesti Energia üli­kasumid ei ole ettevõttele kuigi suured ja dividendidena me anname selle ühiskonnale tagasi.

Viimased arengud ELis ja mujal viitavad heitmekvoodi hinna tõusule. Mida see tähendab põlevkivienergeetikale?Kuni ta ei ole veel väga kõrge, ei ole ta põlevkivienergeetikale ohuks. Oleme teadlikult oma energiajulgeolekus orienteerunud rohkem õlitootmisele. Vabal turul on üle pingutatud, et üks miljoniline rahvas ajab väga erilist oma energiapoliitikat. Energiaturg on pigem kooskõla ja Euroopa poliitika ja regiooni küsimus, mitte enam niivõrd Narva küsimus.

Kas pidurdamine õlitööstuses oli seotud ka sellega, et osa otsustamist tuli rahandusministeeriumi? Ei olnud. Selle otsuse tegi nõukogu. Ja pidurdati diisliprojekti, mitte õlitööstust. Viimane on samuti ELi keskkonnapoliitikast haavatav. Aga olen tõesti hoiakutelt konservatiivne maksumaksja raha energeetikasse investeerimise suhtes.

Eesti Energia riskiprojektid - peab nendega tegelema riigifirma? Riigi oma on know how, mida on arendatud maksumaksja rahaga pikka aega. Päris nii ei ole, et sokutame selle kusagile ära, siis on vaba turumajandus. See peab olema väga kaalutletud otsus.

Mis saab Eesti osalemisest Leedu tuumajaamaprojektis? See huvi on Leedu avaliku arvamuse ja tasuvusuuringute tõttu hästi leige.

Kas taastuvenergia toetuste uues süsteemis on nüüd ka korrigeerimise mehhanism, et uuesti pahandusi ei tuleks. Jälle majandusministeeriumi teema.

Räägime siis eurokriisist, see on rahandus­ministeeriumi teema. Milline on euroala uus normaalsus, mille poole kriisi lahendajad püüavad? Ühe asjana on see ESM, kriisihaldusfond, mis rahustab turge ja sunnib tegelikele hädadele peale mõistlikku majanduspoliitikat. See ebanormaalne emotsionaalsus Eestis, kohtuasjadeni välja, oli pigem veidrus. Rahaliit vajab sellist mehhanismi ja seda võiks võtta niisama rahulikult kui IMFi.Fiskaal- ja majanduspoliitikas on nüüd uus koordineerimine. Aga praktikad ei ole veel eriti paigas. Euroopa on suhteliselt inertne.

Kas rahaliidu elemendid on nüüd kõik paigas, räägitakse veel eraldi rahaliidu eelarvest.Ma ei näe, kuidas see suhestuks ELi üldise eelarvega - kes maksaks ja mille eest raha saadakse. Teine asi, mis ka Eestis on omaks võetud, et reforme justkui ei saa ilma rahata teha. Minu vastus on, et saab. Tõsi, Eestis on reformideks kulutatud ELi eelarve vahendeid, aga see ongi see, mis on juba olemas. Mis on eurotsooni eelarve lisandväärtus?

Kui palju vajab rahaliit tsentraliseerimist? Ma ei tea. Eelmisel aastal tuli selliseid algatusi, mida isegi Ülemkogu hakkas kiiresti maandama. Mulle on arusaadav, kui ollakse solidaarsed nõrgemate suhtes. Aga solidaarsus inertsemate suhtes pole minu jaoks veel ära põhjendatud.Mingis osas on tsentraliseerimine praktiline. Vindi ülekeeramine rikub aga ära juba olemasoleva, tekitab riikide vahel pingeid ning umbusku ELi ja eurotsooni suhtes. Seda ei tohi juhtuda.Olen seda avalikult öelnud ka sakslastele, et kuigi ma väga tahaks, et sakslaste hoiakut paljudes valdkondades kogu Euroopas omaks võetaks, sest see tähendab enamasti ka Eesti hoiakuid, ma ei taha, et mingid asjad, mis tekitavad ainult tarbetut tüli, rikuksid selle positiivse ära. Tuleb olla ettevaatlik, eriti väikese riigi puhul.

Euroalalt vaatab vastu rekordiline tööpuudus, enam kui aasta väldanud majanduslangus, rikkis laenuturud, vinduvad reformid - näib kui üks kestva kidumise tsoon.Paraku on see peegel kuhjunud ebaefektiivsusest ja valedest riskidest. Valetavad kõik, kes ütlevad, et kärped viivad majanduse langusesse. See on lihtsalt võimaluste ja soovide lähenemine. Ei ole see elatustase välja teenitud niivõrd produktiivse töö kui suuresti võlgu elamisega. Ka sotsiaalne heaolu on ebareaalsetel lubadustel. Poliitikud on olnud väga rahva poolel. Tegelikult tuleb normaalsetel aegadel raha kõrvale panna, mitte juurde laenata.

Raskustes on ka Soome - kas see võib sundida Eesti majandusprognoosi kärpima?Prognoose vaadatakse kogu aeg üle - teeme neid Soome, Rootsi ja Saksamaa järgi, mis näitavad meie kaubaahelaid, meeleolusid ja ka turismi kõige paremini.  Soomel on omad konkurentsivõime ja ekspordivõimekuse probleemid. Midagi ülearu pole vaja põdeda.Samas imestan Prantsusmaa ja Itaalia puhul kui hästi nad kohati vastuolulise poliitika juures vastu peavad. See on näide, kuidas suured ja rikkad majandused toodavad heaolu inertsist edasi. Meil, kui seal keegi aevastab, tekib raske palavik.

Kriisirohuna räägitakse palju pangandusliidust, mille olulisemad elemendid ei jõustu võibolla enne 2018. aastat. Mida see lahendaks? Suurem mõte on murda turgude killustatust ja võimaldada ressurssidel paremini ja ühtsete reeglite järgi liikuda.

Saksamaal ja Rootsil on siin selged seisukohad. Eestist ei saa aru – oleme pigem pealtvaatajad?Mõneti küll. Jutumärkides. Meie põhitähelepanu on sellel, et ei mureneks Põhja-Balti pangandusliidu ­eelised, et meilt ei nõutaks lõdvemaid reegleid. Kui Rootsi ja Taani välja jäävad, ei ole meil pangandusliidu kasu väga käegakatsutav. Meie seisukohad peegeldavad seda, et asju tuleb lahendada nii, et meie turg ei mureneks eurotsooni piiri pidi.Ja kõiki lahinguid ei pea enda peale võtma. Saksamaa ajab põhimõtteliselt arusaadavat asja, et ükski panustav riik ei taha liiga palju vastutada võõraste vigade eest.

Kas me üldse saame delegeerida Euroopa Komisjonile voli otsustada pankade sulgemise üle? Õige küsimus. Kui ESMi puhul oli see vaidlus üles puhutud, siis siin tekivad aluslepingute ja põhi­seaduse küsimused natuke teravamalt.See vajab analüüsi. Instinktiivselt on mul hea meel, et keegi (Saksamaa – toim) on selle vaidluse jõuliselt üles tõstnud. Et nii lihtsalt ei tohi neid asju ära otsustada, et suur ühtne Euroopa tähendab kohe kõike ja korraga.

Kuidas pankade kriisihaldus Eestis toimiks? Jah, see on küsimus. Rootsi, kes on kogunud oma fondi raha, tahtis paindlikkust ja sai selle. Samas ega see, et Rootsi peab endale mugavaks eurotsooni mitte kuuluda, ei tähenda, et see peab olema nende jaoks maksimaalselt mugav. Rootsil ei ole euro­alast erandit, aga ta võitleb eesõiguste eest toonil, justkui oleks. Oleme tihti olnud rootslastega rahandusküsimustes ühes hoiakus, aga mitte kõigis nendes sõdades, mis nad praegu peavad. Teised ei pea ennast (rahaliidu reegleid – toim) päris nende järgi looma.

Loodame pankade koduriikide peale, sõidame justkui jänest? Nii ta mingis mõttes on. Samas nemad saavad omanikuna tulu, et neil on investeering. Aga oleme seda reguleerinud ja oleme valmis vastutama. Esimene vastutus on nõuded ja järelevalve, et kriisi lahendamist ei olekski vaja.

Vigade parandusest rahaliidus - IMF tunnistas Kreeka esimeses abipaketis tehtud vigu. Kas nüüd ollakse realistlikumad? IMF võib rääkida mida iganes. Paberil võib joonistada valemeid, mis näitavad, et kui raha juurde kallata, siis SKP kasvab. Kes oleks pidanud selle raha andma? Sakslane või? Ei ole nii, et igaüks on valmis loobuma enda omast põhjusel, et keegi ei saa hakkama või et keegi teeb vigu. Igal hetkel on omad tarkused ja kaalutlused. Kui nüüd öeldakse, et siis otsustati valesti, siis mina ütleks, et tol hetkel tundus see loogiline. Praegu on Kreeka ikkagi toimetanud rohkem kui iial enne.

Kuidas alaneb Kreeka võlg 170%-lt 110%-le SKPst, nagu IMFile on lubatud? Kui see päevakorda kerkib, siis see päevakorda kerkib. Alati võib ka teistpidi minna, et Kreeka suudab oma majandust ümber korraldada, saab erastamise käima, investeeringuid kaasa tõmmata, konkurentsivõimet taastada.

Seda Te ei taha öelda, et võlad tuleb maha kanda? Kindlasti mina selle poolt ei hääleta. Miks peaks kinkima?

Kuidas tagastab Eesti Kreekale eurosüsteemis nende võlakirjadelt teenitud intressitulu? Lähme sellega sügisel parlamenti. Eesti Pank on otsustanud, et see on osa tavapärase tulu ülekandest. See vaidlus on meil avalikult ära peetud. Pean nende sõltumatusega leppima, aga ma ei kiida seda heaks. See on Euroopa Keskpanga väärtpaberitulu, mis on saadud Kreekast üsna röövellikel tingimustel. See 5,7 mln eurot ei ole Eesti riigi tulu olnud.

Olete ise mõnes programmiriigis hiljuti käinud ja selle pilguga vaadanud, et kas kohanemist n.ö palja silmaga paistab. Iirimaal sai käidud ja häälestatud ennast nende abiprogrammide suhtes kriitilisemaks. Heaolu, mida seal rahastatakse, on kohati piinlikult kõrge. Jõukam saab tuge vaesemalt, olgugi, et intressiga tagastatavat tuge. See on irooniline.

Kuivõrd joondub Eesti eelarve koostamisel ­Euroopa Komisjoni soovitustest – üks oli ette­panek tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Seda huvigrupi oigamist on selles ettepanekus liiga palju. Keskvõimul on täpselt sama probleem. Oma­valitsuste tulud on kasvanud vähemalt samas tempos kui riigi tulud üldiselt.See, et me omavalitsuste haldussuutlikkuse pärast muretseme, on tõsi. Retseptid on erinevad.Samas - oli meil kena maamaksuvabastuse idee. Kes selle kinni maksid? Ega omavalitsused ei maksnud, riik maksis. Eelarve suurendas sellega omavalitsuste osa üldises rahanduses.

Mida arvate maksumuutustest Euroopa riikides - kas Eesti peaks ka oma süsteemi üle vaatama?Vaadatakse muudkui naabreid ja küsitakse, millal Eesti liigutama hakkab. Eesti kärbib taas tulumaksu, madalamaks kui Rootsis, ja töötuskindlustuse maksu on alandatud. Soome langetas ettevõtte tulumaksu 24%-lt 20-le, meie oleme langetanud 26% pealt 20-le lihtsalt pikema aja jooksul. Meil on maksukoormus juba madalam kui teistel, sel aastal 33% SKPst ja languses. Lätil on määrad kõrgemad, aga laekumine osana SKPst väiksem.

Kas euro käibelevõtuga jätab Läti Eesti varju? Läti on käitunud meie suhtes väga lugupidavalt, ma unustaks selle konkurentsi külje üldse ära. Oleme ühtne majandusruum – kui Lätis elu edeneb, loob see võimalusi ka Eestis.

Milliste reformilubadustega lähete valimistele? Me tõestame tegudega, mitte sõnadega. Kus veel Euroopa riigis oleks nii radikaalselt reformitud avalikku teenistust - riigiaparaat on languses, mitte tõusus. Kus veel on tehtud sellist tööjõuturu reformi, kus oleks käimas sellist tugiteenuste koondamist, e-riigi arendamist. Need ei kõla enam nii efektselt kui erastamine või rahareform. Töövõimetuse reform - kui sellest vähegi asja saaks, oleks see võimas reform. Aga see on erakordselt keeruline.Kui asi töötab, ära paranda teda. Veel unustatakse, et meil ikkagi enamik asju on tehtud, mis Euroopas kipub tegemata olema.Minu jaoks on see kõige õudsem peavalu, et kogu aeg nõutakse mingisugust uudist. Mina paluks valijal mitte nõuda iga nelja aasta tagant jalgratta leiutamist oludes, kus me tegelikult oleme juba motoriseeritud.

Milliseks hindate reformierakonna väljavaateid?Me lähme ikkagi võidu peale. Mina ei usu, et see sõim saab jääda nii ühekülgseks ja alustele, mis on meedias mõnda aega reitingud ümber pöörtanud. Ma arvan, et ühel hetkel võetakse omaks, et Eesti skandaalikesed on esiteks väga tühised - Eesti valitsemiskvaliteet on kõrge. Ja et opositsioon ei ole mitte üheski mõõtmes nendest skandaalikestest vabam kui valitsejad. Ma arvan, et meedia väsib ühel hetkel ebavõrdsest kohtlemisest.

Miks Te enam blogi ei pea? Eurokriis võttis aja? See, mis oli loominguline hullamine või ulakus selle juures, mis oli selle blogi pidamise põhjus, hakkas ühel hetkel lihtsalt suhteid segama. Inimesed ei saanud aru, mis on meeleolud ja mis on sõnumid selle taga. Ütleme nii, et tavalugeja jaoks oleks pidanud teksti tegema üldarusaadavaks, aga see ei paku mingit loomingulist naudingut. Rahandusministril ei ole vaja sattuda kõrvalteemade võrku. Hakkas segama.

Hetkel kuum