Kaido Jõeleht käivitas hiigelprojekti

Kaamos Kinnisvara finantsjuht Mait Mengeli sõnul on projekti hinna suurusjärk 150 miljonit eurot. “Ehitamise mõttes rohkem kui viis Tammsaare ärikeskust,” lisas kinnisvaraettevõtte juht Priit Uustulnd. Kvartali projekteeris maailma juhtiv planeerimisgigant HOK.

Kiidab kolleege. Kaamos Kinnisvara taga on OÜ Kaamos Group, mis kuulub metsatööstuskontserni Sylvester müügiga kapitali teeninud Kaido Jõelehele. Jõeleht hoiab senimaani puidutööstuses kätt sees, aga paneb suuri lootusi kinnisvaraarendusele.

Sarnaselt kursusekaaslastega Eesti Põllumajandusakadeemia päevilt, kellega koos Jõeleht Sylvesteri asutas, otsustas ta suure osa teenitud tulust investeerida kinnisvaraarendusse. “Olles metsamajandusinsener, ei teadnud ma kinnisvarast alguses mitte midagi, aga tänu sellele väga noorele, innovatiivsele ja kohusetundlikule meeskonnale ongi võimalikud meie edukad kinnisvaraarendused,” kiitis Jõeleht kolleege.

Ettevõtte seni kõige silmapaistvama projekti ja nii-öelda visiitkaardi, Tammsaare ärikeskuse 25 000 m2  büroopindade vakantsusaste on praegu põhimõtteliselt olematu.

Unelmate asukoht. Jõelehe sõnul otsitakse uuele Avala ärilinnakuks ristitud projektile partnerit, kel oleks piisavalt raha mis tahes ajahetkel kaasa tulla. “Ise tahame jääda peremeheks, see on selge,” selgitas Jõeleht, et Kaamos soovib kindlasti jääda strateegiliseks investoriks. “Tuleb tabada õige investeerimishetk. Aeg ja koht ongi kinnisvaraarenduse puhul kõige olulisemad.”

“Kindlasti ei ehitata seda kohe ja korraga, vaid tehakse etappidena ja väga pika aja jooksul, umbes 10 või enamagi aastaga,” lisas finantsjuht Mengel.

Uustulnd on nõus väitega, et ärilinnakute osa liigub kesklinnast, kus ruumi napib, Ülemiste ja Järvevana piirkonna poole. “Parkimine paneb kõik paika, meil on seal koos selle mahuga fantastilised parkimisvõimalused ning väga head vaated. Samas on see kesklinnas, vahetus läheduses on lennujaam ja väljasõidud kõigile suurtele maanteedele. Kui sa suudad seal pakkuda täiuslikku büroolinnakut, siis on see suurepärane koht,” kirjeldas Uustulnd piirkonna perspektiivikust.

Parkimiskohtade piisavus oli oluline ka Tammsaare ärikeskuse puhul, kus üürnikele on eraldatud 667 parkimiskohta, lisaks sellele on maja ees 106kohaline kliendiparkla.

Mengeli sõnul tegutseb ettevõte põhimõttel, et projekte ja maatükkide arendamist rahastavad nad ise. “Väga raske on prognoosida, millal me saame vajalikud kooskõlastused, millal saab kehtestatud planeeringu. Kui sa teed seda võõrvahenditega, siis tekibki selline situatsioon, kus pank soovib saada igakuist laenu teenindamist, aga sul pole rahavoogu. Selleks, et kinnisvara arendada, peab olema palju omakapitali.”

Puiduäril ministri toetus. Paar nädalat tagasi käis Jõeleht Valgevenes, kus talle kuulub ettevõtte AS Woodbakers kaudu saematerjali tootev tütarettevõte Vitebskaja Lesopilka, mille rajamisest möödub sügisel 10 aastat.

“Käisin Minskis metsamajandusministri juures, eesmärk oli rääkida pikemaaegsest palgitarnete tagamisest, et ka järgmine aasta saaksime kahele vahetusele palki,” ütles Jõeleht, kelle sõnul on Valgevene ärikultuuri puhul ülioluline, et omanik läheb kohale ja räägib ise võtmeisikutega, olulistel läbirääkimistel ei pruugi isegi tegevdirektori staatus aidata.

Emaettevõtte kahjum oli eelmisel aastal ligi 8,3 miljoni euro suuruse käibe juures pisut üle 700 000 euro, põhjuseks tarnitava toorme kvaliteet ning rendivagunite tagastamine, samuti tehti Valgevene saeveskisse mitu tootmist tõhustavat investeeringut. “Eelmise aasta sügisel leiti saeveskisse tugev kohalik juhtkond, kelle eestvedamisel on tootmine muutunud efektiivsemaks, praegu toodame tunnis 18–20 tihumeetrit valmis saematerjali, eelmisel aastal oli see pisut üle 12 tihumeetri,” ütles Jõeleht.

Viimased arengud Valgevenes on Jõelehe hinnangul positiivsed, tema hinnangul võiks sealne saeveski tänavuse teise poolaastaga vähemalt plussi jääda.

Oluline partner Ikea. Puidutööstusettevõtteid on Kaamos Groupil ka Eestis – Audru vallas Lemmetsa külas töötab aastast 2004 kasespooni tootev Valmos OÜ, kelle kasum oli möödunud aastal 11 miljoni eurose käibe juures umbes 800 000 eurot.

Jõelehe sõnul läheb sisuliselt 99% kogu spoonitoodangust ekspordiks. “Muutsime ka tooraine kokkuostmise strateegiat. Kui varem ostsime tooraine Lätist, Eestist ja ka Venemaalt, siis uus eesmärk on suurendada Eesti tooraine osakaalu.”

Kuna mööblispooni nõudlus on turul vähenenud, tegi Valmos tulude vähenemise vältimiseks investeeringuid oma tootevaliku mitmekesistamisse. Peamine sihtturg on Euroopa, kus üks oluline partner on Ikea, kuid eksporditakse ka Põhja-Ameerikasse ja Aasiasse.

Sylvesteri lugu

1991. aastal asutasid Mati Polli, Peeter Mänd, Urmas Nimmerfeldt ja Kaido Jõeleht metsa­tööstuskontserni Sylvester.Jõudsalt kasvanud ettevõtte ostmise vastu tundis 2001. aastal huvi Rootsi kontsern Stora Enso. Kuigi Sylvester kuulus eraisikutele, asutasid omanikud enne müügitehingut enda nimele eraldi äriühingud ning müüsid osaluse oma uutele ettevõtetele.Enne müügitehingut küsiti maksuametilt kinnitust, kas sellise skeemi kasutamisega kaasneb tulumaksukohustus. Toonane maksuameti juht Aivar Sõerd kinnitas, et seda ei kaasne, sest siinse maksuideoloogia järgi ei maksustata tulu seni, kuni seda pole ettevõtlusest välja võetud. Stora Enso maksis Sylvesteri eest 1,9 miljardit krooni ning kontsern vahetas omanikku.2005. aastal muutis maksuamet oma põhimõttelist seisukohta ja esitas Sylvesteri endistele omanikele maksunõude, kus nõuti tagantjärele 404 miljonit krooni tulumaksu ehk tollal kehtinud seaduste kohaselt 26% Sylvesteri müügitulust.Mehed täitsid maksuameti ees kohustuse, kuid vaidlustasid otsuse. Aastaid veninud kohtuvaidluse lõppedes tagastas riik 386 miljonit krooni õigustühiselt deklareeritud tulu, millele lisandusid intressid 181 miljoni krooni ulatuses.Kaido Jõelehe asutatud ettevõtted teenisid osaluse müügi eest hinnanguliselt 340 miljonit krooni.

 

Kaamos Group OÜ

Eesti kapitalil põhinev kontsern, mis tegeleb kinnisvaraarenduse, puidutööstuse ja ehitusegaKuulub 100% Kaido Jõe­leheleAsutatud 2002. aastal (Kaamos Varahalduse OÜ ja Kaamos Investeeringute OÜ)Käive 2012. aastal 27,5 mln eurottegutseb aktiivselt neljas riigis: Eestis, Lätis, Valgevenes ja Venemaal2012. aasta seisuga kuulus kontserni 28 tütarettevõtet ja 8 sidusettevõtetTöötajate arv üle 600Tööjõukulud 4,3 mln eurot