Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Helsingi-Tallinna vahele tunnel"

    Investeerimispankur Joakim Helenius kaitses täna Äriplaanil esinedes tuliselt ideed rajada Tallinna ja Helsingi vahele tunnel.

    „Ma olen suur Eesti patrioot, aga siiski pessimistlik Eesti tuleviku asjus,“ tunnistas Helenius. „Tunneli idee pole küll uus, sellest on palju räägitud, aga ma ei saa aru, miks seda pole tehtud põhiliseks eesmärgiks. Iga kord, kui ma sellest eestlastega räägin, ütlevad nad, et see pole mingi tõsine asi. Aga kui järele mõtlevad, siis leiavad, et see jutt polegi loll.“
    „Eestis kujutatakse ekslikult ette, et kõik maailmas hoolivad Eestist,“ rääkis Helenius. „Robbie Williams käib Eestis ja ütleb intervjuus, et armastab Eestit, aga nädal hiljem ta ju ei mäletagi, et käis siin.“ Eestil on Heleniuse sõnul neli nõrkust: ta on väga väike, ei ole suuri keskusi, pole kapitali (ei raha ega inimeste mõttes) ning pole häid ühendusi.
    „Suuri keskusi ei ole, aga innovatsioon toimub suurtes keskustes,“ rääkis Helenius. „Meil ei ole kapitali, aga ilma selleta on raske kasvada. Ka füüsilist kapitali on vähevõitu. Meil ei ole küllalt kvalifitseeritud spetsialiste, eriti IT-spetsialiste. Tuua tööjõudu Eestisse välismaalt on raske, sest siia on raske tulla: Eesti on kaugel, ei ole häid maantee- ja raudteeühendusi maailmaga. Isegi lennukiga on siia raske tulla, tean seda oma kogemusest."
    Eesti tugevus on Heleniuse sõnul aga hea ettevõtluskliima. „Eesti ei ole madala maksukoormusega riik, aga ettevõtte tulumaksumäär on sobiv,“ sõnas ta. „Riskid, mis seotud uute töötajate palkamisega, on madalamad kui mujal maailmas.“
    Tööjõukvaliteet on Heleniuse sõnul samuti väga hea. „Eesti haridustase ja töötajate oskused, sh keeleoskus on väga head, eriti arvestades, et 20 aastat tagasi oli Eesti veel Nõukogude Liidu osa. Väga hea alus IT-oskuste suurendamiseks, tegemist on haritud elanikkonnaga.“ Helenius tõstis esile ka vähest korruptsiooni ja skandinaavialikku suhtumist töösse. Samuti on hea asukoht, seda Eesti kuigi hästi ära ei kasuta.
    Helsingi-Tallinna tunnel tooks Heleniuse sõnul kaasa ka mõtlemise muutuse. „See tunnel on Eesti jaoks kõige olulisem asi, mis muudab Eesti arengu parameetreid,“ veenis Helenius publikut. Ta tõi eeskujuks Malmö-Kopenhaageni silla, mis avati aastal 2000. Varem, 1980ndail, oli Malmö tema sõnul mahajäänud piirkond. Sild ühendas Malmö palju rikkama ja arenenuma Kopenhaageni piirkonnaga ja asjad hakkasid muutuma ka Malmös. Piirkond on tihedalt lõimunud ja Heleniuse sõnul üks kiiremini arenenud piirkondi maailmas.
    Kõige tähtsam saavutus oleks tööjõu integratsioon. „Saab käia Tallinnast Helsingisse tööle, ilma et peaks sinna kolima,“ selgitas Helenius. „Lihtsam on spetsialiste ligi meelitada, saame kasutada Soome spetsialiste. Eesti teenuste sektor võiks olla aktiivne ka Soomes. Sisseränne Soomest võiks Eesti majandust positiivselt mõjutada.“
    Millegipärast on asjast rohkem huvitatud olnud Soome, märkis Helenius, kuigi kasu võiks sellest rohkem saada Eesti.
    Ettekande lõppedes tekkis diskussioon Heleniuse ja Tallinki juhi Enn Pandi vahel, viimane suhtus Helsingi-Tallinna tunneli rajamise ideesse väga skeptiliselt. Publiku sümpaatia kaldus siiski Heleniuse poole.
    Täismahus ettekanded konverentsilt ilmuvad homme Äripäeva paberlehes.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Balti turul kaubeldi enim tugevast kvartalist teatanud LHV aktsiatega
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Raadiohommikus: Sorose tarkus, kuumad investeerimisideed ja tulemustesadu
Kolmapäevases raadiohommikus võtame pulkadeks lahti Eesti suuruselt teise panga SEB ning kodumaise töötuskontserni Harju Elektri värsked tulemused.
Kolmapäevases raadiohommikus võtame pulkadeks lahti Eesti suuruselt teise panga SEB ning kodumaise töötuskontserni Harju Elektri värsked tulemused.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.