Aruandluse vähenemisest ei pruugi võita mitte keegi

Umbes 99% Eesti ettevõtteid on väikeettevõtted (kaks järgmisest kolmest kriteeriumist alla toodud piiri: käive 8 miljonit eurot, varade maht 4 miljonit eurot ja töötajate arv 50) ning seetõttu toob direktiiv kaasa raamatupidamisaruandluses esitatava informatsiooni olulise vähenemise praegusega võrreldes. Aruandlus piirdub kahe põhiaruandega, loobutud on  rahavoogude ning omakapitali muutuste aruandest. Samuti väheneb raamatupidamise aastaaruande lisade arv kolme-neljani. Kui kasutatakse liikmesriigi õigusi keskmise ettevõtte lisade nõude rakendamiseks ka väikeettevõtjale, tuleb kaks-kolm lisa juurde. Praegu on lisasid keskmiselt 15.

Info on vajalik. Pole õige käsitleda raamatupidamisarvestust ja aruannete koostamist ebavajaliku ja tüütu koormusena. Sellega toodetakse majanduse juhtimisel kasutatavat ja avalikkusele vajalikku informatsiooni, mida kasutavad otsuste tegemisel nii riik, ettevõtja kui ka eraisik. Meile tundub sageli, et informatsiooni on otsuste tegemiseks liialt vähe, aga samas peame loomulikuks ise vähem aru anda. Peame olema valmis ise esitama nii palju informatsiooni, kui soovime teiste kohta kasutada.

Väiksemahuline ning vähem ülevaatlik aruandlus ei pruugi kõigi infotarbijate vajadusi rahuldada ning võib tekkida vajadus küsida lisaks kohustuslikule aruandlusele täiendavat infot. Eelkõige võib see vajadus tekkida näiteks riigil, et tagada statistika, maksude kogumise jm funktsioonide täitmine. Samuti laenuandjatel, et veenduda laenude tagasimakse võimes, ning kreeditoridel, et veenduda krediitmüügi puhul selle võimalikkuses ja määrata krediidilimiidi suurus.

Ühe asemel mitu? Direktiiv räägib vaid raamatupidamise seadusega kehtestavast aruandlusest ja selle piirangutest, kuid mitte muude seaduste (statistika jms) raames esitatavast aruandlusest. On tõenäoline, et nn koormus liigub lihtsalt teistesse valdkondadesse ja selle asemel, et esitada üks mahukam aruanne äriregistri elektroonse aruandluskeskkonna kaudu, peame esitama mitu vähem mahukat aruannet.

Liikmesriikide kolleegidelt on kuulda, et raamatupidamise aruandluse vähendamise probleemi püütakse mõnes liikmesriigis lahendada teistes seadustes nõutud aruandluse suurendamisega. Tõenäoliselt ei soovinud Eesti sellist teed minna, mistõttu pöörduski direktiivi asjus kohtu poole.