• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aruandluse vähenemisest ei pruugi võita mitte keegi

    Euroopa Liidu initsiatiiv tagada halduskoormuse vähendamine ning aruandluse parem võrreldavus on tervitatav, kuid kokkuvõttes ei pruugi ettevõtja elu lihtsamaks minna.

    Umbes 99% Eesti ettevõtteid on väikeettevõtted (kaks järgmisest kolmest kriteeriumist alla toodud piiri: käive 8 miljonit eurot, varade maht 4 miljonit eurot ja töötajate arv 50) ning seetõttu toob direktiiv kaasa raamatupidamisaruandluses esitatava informatsiooni olulise vähenemise praegusega võrreldes. Aruandlus piirdub kahe põhiaruandega, loobutud on  rahavoogude ning omakapitali muutuste aruandest. Samuti väheneb raamatupidamise aastaaruande lisade arv kolme-neljani. Kui kasutatakse liikmesriigi õigusi keskmise ettevõtte lisade nõude rakendamiseks ka väikeettevõtjale, tuleb kaks-kolm lisa juurde. Praegu on lisasid keskmiselt 15.
    Info on vajalik. Pole õige käsitleda raamatupidamisarvestust ja aruannete koostamist ebavajaliku ja tüütu koormusena. Sellega toodetakse majanduse juhtimisel kasutatavat ja avalikkusele vajalikku informatsiooni, mida kasutavad otsuste tegemisel nii riik, ettevõtja kui ka eraisik. Meile tundub sageli, et informatsiooni on otsuste tegemiseks liialt vähe, aga samas peame loomulikuks ise vähem aru anda. Peame olema valmis ise esitama nii palju informatsiooni, kui soovime teiste kohta kasutada.
    Väiksemahuline ning vähem ülevaatlik aruandlus ei pruugi kõigi infotarbijate vajadusi rahuldada ning võib tekkida vajadus küsida lisaks kohustuslikule aruandlusele täiendavat infot. Eelkõige võib see vajadus tekkida näiteks riigil, et tagada statistika, maksude kogumise jm funktsioonide täitmine. Samuti laenuandjatel, et veenduda laenude tagasimakse võimes, ning kreeditoridel, et veenduda krediitmüügi puhul selle võimalikkuses ja määrata krediidilimiidi suurus.
    Ühe asemel mitu? Direktiiv räägib vaid raamatupidamise seadusega kehtestavast aruandlusest ja selle piirangutest, kuid mitte muude seaduste (statistika jms) raames esitatavast aruandlusest. On tõenäoline, et nn koormus liigub lihtsalt teistesse valdkondadesse ja selle asemel, et esitada üks mahukam aruanne äriregistri elektroonse aruandluskeskkonna kaudu, peame esitama mitu vähem mahukat aruannet.
    Liikmesriikide kolleegidelt on kuulda, et raamatupidamise aruandluse vähendamise probleemi püütakse mõnes liikmesriigis lahendada teistes seadustes nõutud aruandluse suurendamisega. Tõenäoliselt ei soovinud Eesti sellist teed minna, mistõttu pöörduski direktiivi asjus kohtu poole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Nokia kasum tegi suure hüppe
Nokia teatas kolmanda kvartali tulemustes, et on kasvatanud ärikasumit ligi 30% ning ületas tulemustega analüütikute ootuseid, vahendab Kauppalehti.
Nokia teatas kolmanda kvartali tulemustes, et on kasvatanud ärikasumit ligi 30% ning ületas tulemustega analüütikute ootuseid, vahendab Kauppalehti.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Pikk koroona kurnab ning nõuab haiglatelt jõudu ja raha
Kui ühest otsast täituvad haiglad ühe enamate koroonahaigusega patsientidega, nõuab läbipõdejaid hiljem saatev niinimetatud pikk COVID haigla teises osakonnas üha suuremat aja-, raha- ja personaliressurssi, kirjutavad Meditsiiniuudised.
Kui ühest otsast täituvad haiglad ühe enamate koroonahaigusega patsientidega, nõuab läbipõdejaid hiljem saatev niinimetatud pikk COVID haigla teises osakonnas üha suuremat aja-, raha- ja personaliressurssi, kirjutavad Meditsiiniuudised.