Kodumasinate ostjad tegid müüjatele käivet

Müük suurenes kõigil tegevusaladel, aga kõige rohkem mõjutasid kasvu tööstuskaupade kauplused, kus jaemüük suurenes 12%, teatas statistikaamet.

Kodumasinate müüja Sandmani Grupi ASi kaubandusdirektori Martin Pedai sõnul kasvas augustis koduelektroonikast IT- ja audio-videoseadmete müük. “Suured ja väikesed kodumasinad olid stabiilsed ning fototooted languses,” rääkis Pedai. “Kindlasti mõjutas augusti müüki kooliaasta alguse lähenemine ning ennekõike jättis see jälje IT-toodete müügile.”

Esimene poolaasta on läinud Pedai sõnul tegusalt. “Arvestades elektrituru avanemist 2013. aastast, on tulnud oluliselt rohkem selgitada toodete energiatarbimisega seonduvat,” tõdes ta.

2014. aasta eelarves tuleb Pedai sõnul arvestada kulude tõusuga, mis tulenevad nii transpordi, energia kui ka tööjõukulude tõusust. “Järgmise aasta suhtes oleme mõõdukalt optimistlikud,” märkis ta.

Hüpermarketid kosutasid müüki. Prisma Peremarketi müük kasvas augustis eelmise aastaga võrreldes 12%, toidukaupade käive suurenes 8%. Ettevõtte tegevdirektor Janne Lihavainen peab oluliseks, et lisaks toidukaubale müüakse laias valikus tarbekaupa. Prisma juhi sõnul on käibe kasvu üks põhjus inimeste eelistuste muutumine hüpermarketite suunas. “Aina suurem hulk kliente eeldab, et saab ühe poeskäiguga kätte lisaks laiale valikule toidukaubale ka lasteriided, mänguasjad, väikesed kodumasinad ja mitu muud tooted,” ütles Lihavainen.

Kuigi kontserni reeglite tõttu ei tohi Prisma käivet numbriliselt avaldada, hindab Lihavainen 2013. aasta esimese poole ootuspäraseks, millest positiivsena toob esile Narva ja Tartu kaupluste müügi- ja kliendikasvu. Teisel poolaastal valmistab tegevdirektorile muret olukord tööjõuturul, pidades silmas tööjõupuudust.

Soe suvi pani rahva grillima. Selveri avalike suhete juhi Annika Vilu sõnul on nad augusti tulemustega üldjoontes rahul ning võib öelda, et kui neljas kvartal jätkab kolmanda kvartaliga sama trendi, siis tõotab teine poolaasta tulla esimesest edukam. Täpsemaid numbreid ei saanud nad börsiettevõttena avalda. “Müüki on toetanud kindlasti soe suvi, sest hea ilmaga grillitakse, käiakse külas ja puhatakse Eestis, mis on kaupmehele igati kasulik. Ka koolikaupade müük näitas mullusega võrreldes kasvu,” märkis ta.

Kodumasinate müügiga tegelev Ottender & Valgmäe ASi juhatuse esimehe Toomas Valgmäe sõnul läheb masinate müük hästi. “Statistika numbrid peegeldavad tegelikku olukorda,” nentis Valgmäe. “Suvel ostetakse rohkem, inimesed saavad puhkuseraha, teevad remonti ning vahetatakse kodutehnikat.” Järgmine aasta tuleb Valgmäe sõnul stabiilne ja suurt kasvu ei ole oodata.

Augustis 10% võrra jaemüüki kasvatanud fotokaupade müüja Fotoluksi juht ja üks omanik Assar Jõepera hindas kasvu tavapäraseks. Ta ei osanud täpselt öelda, mis on selle taga on. “August oli enamikule tehnikumüüjatest üsna positiivne kuu,” märkis Jõepera. “See ei olnud midagi üllatavat. Ega 10protsendine müügikasv midagi erilist ei ole.” Jõepera sõnul oli eelmisel aastal näiteks juuli väga hea müügikuu, aga sel aasta oli august parem. “Tehnika müük oli fotokaupadega samal tasemel. Pigem oli teenuste müük see, mis kasvas. Tehti palju pilte,” lausus Jõepera.

Ta rõhutas, et fotoäri ei hääbu. “Kompaktkaameraid müüakse vähem, sest telefonides on head kaamerad sees. Harrastusfotograafide tasemel tehakse ikka endiselt palju pilte ja ostetakse tehnikat,” märkis Jõepera.

Selleks ega järgmiseks aastaks ettevõtte kasvu ei näe. “Pilt on sama, mis eelmisel aastal. Mingit tõusu ei ole näha, pigem suudavad head ettevõtted teha samaväärset tulemust nagu eelmisel aastal,” sõnas ta.

Konkurents sõi loodetud tulu. Rimi tegevjuht Anders Torell nõustub statistikaameti andmetega ning tunneb head meelt, et majandustulemused on paranemas. “Osaliselt on möödunud poolaasta tulemuste paranemisel kindlasti oma mõju erakordselt ilusal suvel ning mõningate tootekategooriate erakordsel müügiedul,” ütles Torell.

ICA Grupi kontserni kuuluvate Rimi ja Säästumarketi kaupluste käive Eestis (ilma käibemaksuta) ulatus 2013. aasta esimese kvartali andmetel 84 miljoni euroni, mis suurenes eelmise aasta sama ajaga 0,1 protsenti. Kui võtta välja uute kaupluste müügitulu, siis võrreldav käive kahanes 4,2 protsenti. Eestis peeti müügitulu vähenemise peamiseks põhjuseks tugevat konkurentsi ja uute kaupluste suurt hulka.

 

August oli kasvukuu

410,6 miljoni euro eest müüsid jaekaubandusettevõtted augustis.319 eurot jättis kauplustesse iga elanik.Keskmisest enam ehk 20% suurenes augustis jaemüük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes.12% kasvas müük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmetega, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjadega.3% kasvas augustis toidukaupade müük eelmise aasta sama kuuga võrreldes.2% kasvas mootorikütuse jaemüük 2012. aasta augustiga võrreldes püsivhindades.

 

Tarbitakse ja laenatakse julgemalt

Karel Lember, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Ühest küljest on kasvu aidanud vedada tööturu hea olukord ning kiire palgakasv, teisalt on positiivselt mõjunud euro tugevus dollari suhtes. See on muutnud kütuse võrreldes mullusega oluliselt odavamaks ning jätnud tarbijale rohkem raha muude kaupade jaoks.Lisaks on peatunud tarbijate laenujäägi vähenemine, mis näitab, et tuleviku suhtes ollakse kindlamad ning julgetakse ka uusi laene võtta. Samas on mõnevõrra muutunud tarbimislaenude struktuur. Kuigi jääk on mullusest veidi suurem, on laenude arv 181 000 võrra vähenenud. Ühest küljest võib eeldada, et ostma on hakatud kallimaid kaupu, kuid teisalt võib see tähendada, et paljud laenud on restruktureeritud ning mitme väikese ja kalli asemel on võetud üks suurem madalama intressiga laen.Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter langes septembris aastataguse ajaga võrreldes mõne punkti võrra. Nõrgem oli nii müük viimasel kolmel kuul kui ka tuleviku tellimused. Samas oli tarbijate kindlustunne septembris paari punkti võrra tõusnud. Aastaga on oluliselt paranenud tarbijate hinnangud nii riigi kui ka enda majanduslikule olukorrale.