Millised börsid olid parimad?

Ka seekord troonivad Bloombergi reastatud parimate börside tipus arenevad turud. Kuid tugeva tõusu on teinud ka arenenud Euroopa börsid eesotsas Soome ja Hispaaniaga. Kolmandal kohal on Kreeka, mis nüüdseks liigitub paraku areneva turu alla. Sel aastal rekordkõrgeid tasemeid vallutanud USA aktsiaindeksite tõus oli eelmises kvartalis võrdlemisi tagasihoidlik. Seevastu ei hoidnud Euroopa börsid end tagasi, kuna majanduse taastumine kogub üha rohkem hoogu.

Venezuela. Eurodes arvestatuna on kõige võimsama esitusega börs olnud Venezuela. Alates sellest, kui teatati Venezuela pikaaegse juhi Hugo Chaveze vähkkasvajast, sai Venezuela börsil alguse ulatuslik ralli. Investorid on panustanud režiimi muutusele ning loodavad saada häid ettevõtteid odava hinnaga. Mõni aeg enne surma, suundudes Kuubale kemoteraapiat saama, ütles Chavez: “Minu tähelepanu köitis see, et eile langesid kõik maailma aktsiaturud, välja arvatud Venezuela oma.” Chavez suri tänavu 5. märtsil, kuid aktsiaturg on jätkanud pöörast tõusu.

Argentina. Teiselt kohalt leiame Argentina börsi 44protsendise tõusuga. Pärast eelmise aasta ühe halvima börsi tiitlit on Argentina aktsiaindeksile elu sisse puhunud põhjaõngitsejad, kes on aktsiaid madalate hindadega kokku ostnud. Samas võivad aktsiad olla üks väheseid abivahendeid, millega riigis valitseva 25protsendise inflatsiooni eest põgeneda.

Tugev Euroopa. Mõnevõrra üllatuslikult on Ateena börs 20protsendise tõusuga kolmandal kohal. Kreeka börs on mitu aastat kukkunud, kuid tänavu on kõik teisiti. Kindlasti mängib siin rolli Kreeka majanduse paranemine ning Euroopa majanduse üldine positiivsem käekäik. Kuigi rahvusvahelised laenuandjad usuvad, et Kreeka võib vajada veel ühte abipaketti, näib Kreeka majanduslangus olevat põhja jõudnud. Seda näitab ka investorite soov taas Kreeka aktsiaid osta.

Vaatamata jätkuvalt nõrgale majandus­usalduse indeksile (juulis 91,1 punkti vs. 100 keskmine), tõusis Soome börs kolmanda kvartaliga 18 protsenti, olles sellega paremuselt viies börs maailmas. Kindlasti on sinna oma panuse andnud ka Nokia aktsia, mis tegi pärast mobiiliüksuse müüki Microsoftile suure tõusu.

Ka Hispaania börs on vaatamata nõrgale majandususaldusele ja suurele tööpuudusele kolmandas kvartalis teinud tugeva, ligi 18protsendilise tõusu, platseerudes 6. kohale.

Balti riigid. Nõrgima esitusega oli Tallinna börs, mis tõusis kolmanda kvartaliga 3 protsenti. Riia börs sirutas jalgu 3,3 ning Vilniuse börs ligi 5 protsenti. Tallinna börsil oli suurim langeja rõivatootja Baltika aktsia, mis kukkus 25 protsenti. Selle taga võis olla nii investorite pettumus aktsias kui ka teiste suurte jaekettide tulek Eesti turule. Eelmises kvartalis sai Baltika konkurentideks Debenhamsi ja Hennes & Mauritzi. 94 börsi seas on Balti börsid kolmanda kvartali tõusude põhjal pisut üle keskmise. Siiski asetseb Tallinna börs (kolmanda kvartali tõusu põhjal) napilt tagapool sel aastal kiire tõusu teinud Jaapani börsiindeks Nikkeist, mis tõusis kolmandas kvartalis 3,12%.

Kukkujad. Nõrgimad börsid olid arenevad turud eesotsas Indoneesia, Mongoolia ja Türgiga, kust kapital põgeneb USA võlakirjade programmi vähendamise kartuses. Swedbanki investeerimisfondide fondijuht Ene Õunmaa ütles möödunud kuul Äripäevale, et arvestades juba sellel aastal toimunud raha väljavoolu arenevate riikide turgudelt, võiks karjakäitumisest mõjutatud müük olla pigem lõppemas. “Alates augustist on arenevate riikide aktsiaturud pakkunud paremat tootlust võrreldes arenenud riikidega,” tõdes ta.

 

Suurimad tõusjad ja langejad on arenevad turud

III kvartalis suurima tõusu ja languse teinud börsid, muutus protsentides

TõusjadVenezuela 50Argentina 44Kreeka 20Dubai 19Soome 18Hispaania 17Egiptus 16Rumeenia 15Itaalia 14Austria 13

Kukkujad Indoneesia -25Mongoolia -19Türgi -10Jordaania -9Sri Lanka -8Filipiinid -8Tai -7India -7Tšiili -6Montenegro -6

 

Tõus ka tooraineturul, põhjuseks pinged Süürias

Hinna muutus III kvartalis, protsentidesHõbe 10,88Kuld 6,90Plaatina 4,96Nafta 3,60