Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Baltika uus prognoos on taas optmistlik
Teisipäeva õhtul käibe- ja kasumihoiatusega välja tulnud Baltika aktsia hinnast lõigati eile ära ligi kümnendik ning väärtpaber leidis ennast päeva lõpust 0,642 eurol ehk madalaimal tasemel pärast veebruari keskpaika.
Nagu kasumilangust või H&M tulekut kartes sattus Baltika langustrendi alates augusti algusest, mil väärtpaber kukkus läbi 0,90 euro taseme. Samal ajal on näiteks Vilniuse börsil noteeritud ja Baltimaades tegutsev Apranga Grupi aktsia püsinud stabiilsena paigal.
Uue prognoosi valguses loodab Baltika teenida 2013. aastal eelmise aastaga võrrelda puhaskasumi (0,8 miljonit eurot ehk 2 senti aktsia kohta) ning näidata 10% asemel 7% käibekasvu.
Ehkki kasumikärbe on massiivne, kerkib õhku siiski küsimus: kas kolm kuud enne aasta lõppu välja käidud uus prognoos ikka täis tuleb?
Seitsmeprotsendise käibekasvu saavutamine nõuab neljandas kvartalis 18,6 miljoni eurost müügimahtu ehk ligi 15% käibekasvu. Esimesel poolaastal näitas Baltika aga vaid 5,7% kasvu ning kolmandas kvartalis näitasid numbrid seisuks juba 1% käibelangust.
Baltika põhjendas augusti ja septembri nõrkasid näitajaid sooja suvege, kuid siiski oleks suur üllatus, kui selline käibeprognoos suudetakse täis teha. Ning eks käibeprognoosiga ole seotud ka kasumiootus.
Viimased kuud on Eesti olnud H&Mi tuleku mõjude all. Baltika uues tulijas aga ohtu ei näe, kuna H&M tegeleb rohkem lasteriietega ning selles vallas Baltika ei konkureeri.
Möödunud nädalal märkis ettevõtte juht Meelis Milder, et Baltika eesmärk on olnud kogu aeg ning on ka praegu ja tulevikus pikaajaline väärtuse kasv ja seda nii ettevõtte juhtkonna kui ka tuumikaktsionäride nägemuses.
Pikka aega Tallinna börsile investeerinud Stefan Andersson soovitab Baltikal vaadata oma laienemiskavas Soome turule. “Tallinn ja Helsingi pole enam kaks eri universumit, vaid kui jaekett on ühes linnas edukas, siis kindlasti ka teises. Ja vastupidi. Sellepärast on arusaamatu, miks Baltikal on 8 kauplust Pärnus, Helsingis aga 0.”
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.