• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhtimisgurud: juht peab särtsu süstima

    Tippjuhil on suur ülesanne – juhtida talente ja tunda rõõmu nende saavutustest, rõhutas juhtimisguru Jack Welch eelmisel nädalal Jyväs­kyläs toimunud Nordic Business Forumil. Welchi lavalt antud intervjuu kujunes 3300 inimest kokku toonud konverentsi kulminatsiooniks.

    20 aastat General Eelectricut juhtinud Welch on tuntud oma kuulsa 20-70-10 printsiibi poolest, mis on rahvusvaheliste kontsernide palgapoliitika kaudu ka Eestisse jõudnud. See tähendab, et ettevõte jagab töötajad kolmeks: 20 protsenti ettevõtte tipptegijad, kes saavad palgakõrgendust. Keskmised 70 protsenti vajavad arendamist ja 10 protsenti on nõrgimad lülid. Viimastele antakse võimalus ennast muuta, kuid tihti nad lahkuvad.
    Seda süsteemi kiitis Welch ka Soomes. Seejuures on tema sõnul oluline töötajatele infot anda. “Juhil ei ole õigust ennast juhiks nimetada, kui tema inimesed ei tea, kus nad seisavad,” tähendas legendaarne juht.
    Koondamine pole probleem. Welch ei näinud probleemi koondamistes, sest ettevõtted peavad oma kulustruktuuri paika saama. “Kui sa pole ettevõttena edukas, siis sa ei saa ka ühiskonnas head teha,” viitas Welch. Intervjuule eelnenud pressikonverentsil kinnitas Welch Äripäeva küsimusele vastates, et olla kena inimene ja hea juht ei ole kuidagi vastuolus. “Sa ei saa olla hea juht ja kehv inimene. Sellist asja ei ole olemas,” teatas Welch.
    80. eluaastale liginev juhtimisguru oli konverentsil sõiduvees – viskas publikuga nalja ja ärgitas ajakirjanikke pressikonventsil endaga vaidlema. Kuna tema naisel, samuti tuntud juhtimisraamatute autoril Judy Welchil oli samal päeval sünnipäev, kujunes Welchi kõne üsna meeleolukaks. Pärast saalist tulnud küsimust Judy sünnipäeva kohta võtsid tagumised pingiread üles “Happy Birthday” viisi, millega 3000 inimest kõhklematult ühines.
    Inimesi tuleb ergutada. Welch tunnistas, et praegune majanduskriis on kahjuks paljudest ettevõtetest fun’i välja imenud. “Leidke võimalusi, et selles keerulises olukorras inimesi ergutada ja nende saavutuste üle hõisata,” oli Welchi nõu.
    Welchi sõnumiga talentide olulisusest ühines teine tuntud juhtimisteoreetik Tom Peters. “Juhtidel on ajada üks ja ainus äri – kasumlikult juhtida ja arendada talente,” ütles Peters. Ta tunnistas, et on veetnud pikki aastaid korrutades, et kliendi huvidega tuleb arvestada kõigepealt, aga on nüüd selle tõe ümber vaadanud. “Kui sa tahad, et kliendi huvid tuleksid kõigepealt, siis sellest lähtuvalt on veelgi eespool selle inimese huvid, kes klienti teenindab,” nentis Peters.
    Peters märkis, et endise sõjaväelasena jääb talle täiesti arusaamatuks, miks sõjaväes tegelevad väljaõppega kindralid, samas kui ettevõtetes jäetakse see keskastmetöötajate rutiinseks tegevuseks.
    Malcolm Gladwell: uuendaja peab olema vastik tegelane
    Üheks meie aja suuremaks mõtlejaks peetud menukirjanik Malcolm Gladwell tõi välja innovaatori kolm olulist joont.Esiteks peab uuendaja olema avatud, nägema midagi, mida teised ei näe, ja see on juba iseenesest saavutus. Kuid sellest ei piisa veel kaugeltki.Teine oluline joon on Gladwelli sõnul pakilisuse tunnetus – teadmine, et midagi tuleb teha siin ja praegu. Just see iseloomustas Steve Jobsi, kes võttis häid ideid üle pigem teistelt, kuid asus jalamaid tegutsema. “Seda on raske teha,” sõnas Gladwell. “Sa pead ütlema oma töötajatele, et nad teevad praegu vale asja, ja oma firma U-pöördele sundima.”Ja kolmas tingimus on: et midagi muuta, peab olema ebameeldiv. Iga uuendaja peab vastu astuma kriitikutele. “Et midagi revolutsioonilist ellu viia, peab võtma ka sotsiaalse riski,” rõhutas Gladwell. “Ebameeldivus, hoolimatus teiste arvamuse suhtes on ettevõtjatele absoluutselt vältimatu omadus, ja see on väga väga raske.”Gladwell tõi näiteks Ikea asutaja Ingvar Kampradi, keda algusaastatel ähvardas pankrot, sest teised mööblitootjad boikoteerisid teda hindade pärast. “Ja mida teeb Kamprad? Ta läheb Poola, kus on tooraine ja odav tööjõud. On aasta 1961, külma sõja kõrgpunkt. Poolas maailmatasemel tootmisüksuse asutamine on hullumeelselt keeruline. Kampradi peetakse reeturiks. Kas see häirib teda? Ei!”Veel ühe takistusena uuenduste teel tõi Malcolm Gladwell välja liiga palju raha. Liigsed ressursid takistavad tema sõnul uuendusmeelsust, sest ettevõtted muutuvad mugavaks.“Kümnest suurimate teadus- ja arenduskuludega firmast maailmas viis on ravimifirmad, mis on kõik kehvas seisus. Ainuke viis, kuidas nad suudavad tänapäeval uusi ravimeid turule tuua, on teisi firmasid üles ostes,” märkis Gladwell. Ka Microsoft, Panasonic ja Nokia kulutavad nii palju, et on kaotanud loovuse. “Uuringud näitavad näiteks sedagi, et mida rohkem vanemad lastele raha annavad, seda väiksem on nende ülikooli lõpetamise tõenäosus. Piirangud on head!” Gladwellilt on lähiajal ilmumas uus raamat “David and Goliath” (“Taavet ja Koljat”), mis räägib ebakonventsionaalsuse jõust. Tema teosed “Silmapilk” ja “Läbimurdepunkt” on ka eesti keelde tõlgitud.
    Alf Rehn: levib ohtlik innovatsiooniporno
    Tuntud Soome mõtleja ja raamatu “Ohtlikud ideed” autori Alf Rehni sõnum oli selge ja äge – innovatsioon on kriisis ja see tuleb päästa tema enda küüsist.“Innovatsioonist rääkivad ajalehelood on innovatsioonile sama lähedal kui porno seksile,” tõdes Rehn. “Porgnograafias on kõik osalised kogu aeg valmis, erutunud olekus ja keegi ei ütle kunagi, et ma enam ei jaksa.”Rehni sõnul ilmuvad meedias samasugused klantslood innovatsioonist, kust kõik probleemsed kohad on kustutatud. Lõputult samade edulugude kordamine – nagu iga äriõpiku püsikunded Apple või Southwest Airlines – teeb Rehni hinnangul hoopis karuteene. “Soome innovatsioonist rääkides kuuleme ainult mantrat “Nokia, Rovio, Supercell” – need firmad on ise ka sellest väsinud!” märkis Rehn, kelle sõnul on vahepeal hea niisama istuda ja teha, mida sa oskad.“Innovatsioon on asi, mis juhtub vahetevahel,” ütles ta. “Paljud organisatsioonid kasutavad sõna “innovatsioon” siis, kui nad ei viitsi oma tööd teha.”
    Jimmy Wales: Eestit on veebis näha
    Et välismaiseid talente ligi tõmmata, võiks Eesti vaadata, kui lihtne on riiki elama asuda ja siin midagi uut ja põnevat alustada, ütles Wikipedia asutaja Jimmy Wales pressikonverentsil Äripäeva küsimusele vastates. “Suured riigid vaatavad, keda nad sisse lasevad. Eesti ja Soome võiksid olla paindlikumad ja avatumad äriks ning innovatsiooniks,” nentis Wales.Wales oli teadlik Eesti üldisest “veebiaktiivsusest”, ja märkis, et Eesti ja teised Põhjamaad on ka Wikipedias per capita osalust ja kirjete arvu vaadates üliaktiivsed.Laval rääkis Wales peamiselt vabatahtlike organiseerimisest – Wikipedia heaks töötab ligi 100 000 vabatahtlikku, kuid umbes 3000–5000 nendest on tõeliselt organiseeritud ja kirglikud. Lihtsalt crowd-sourcing’usse (“massid ise teevad meie töö ära”) Wales ei usu.Wales hoiatas ka sotsiaalmeedia ekspertide eest, sest tema sõnul ponnistavad paljud ettevõtted asjatult teha sotsiaalmeediast mingit müstilist imetegijat. “Sotsiaalmeedia taga on inimesed,” sõnas Wales, kelle hinnangul on võrgustikes vaja oma äri huvides tegutseda vaid osal firmadel. Ülejäänutel pole vaja sellele aega kulutada. Wales näitas slaidi USA hambaarstist, kelle veebisaidil ilutseb suur silt “Jälgi meid Twitteris!”, ja kellel on Twitteris üheksa jälgijat. “Keegi ei taha jälgida Twitteris hambaarsti!” tähendas Wales. “Küllap mõni “ekspert” on jälle nõu käinud andmas.”
    Suzy Welch: miks sa nutaksid oma 75. sünnipäeval?
    Juhtimisbestsellerite autor, endine Harvard Business Review’ peatoimetaja Suzy Welch pöördus konverentsil tagasi oma kuulsa 10-10-10 põhimõtte juurde, mille kohaselt me peaksime iga otsuse oma elus laskma läbi kindla filtri. Kui sa leiad end olukorrast, kus ei näi olevat head kõiki rahuldavat lahendust, siis küsi endalt: milline on selle otsuse mõju minu elule kümne nädala, kümne kuu ja kümne aasta pärast.“Paljud inimesed vaatavad oma elu kui nendega juhtuvate sündmuste ahelat. Omaniku vaade elule näeb aga elu kui meie otsuste ahelat, mille tulemusel need sündmused juhtuvad,” nentis Suzy Welch.Welch rääkis, et tema raamatuid lugenud inimesed küsivad tihti, miks 10-10-10 trikk nii hästi toimib, ja vastus on tegelikult lihtne – see sunnib sind tegelema sulle oluliste asjadega, sinu väärtustega. “Pole olemas sellist asja nagu õnnelik võltselu,” märkis Welch.Et teada, millised on sinu väärtused, küsi endalt kolm küsimust. Esiteks, kujutle ennast oma 75. sünnipäeval. Mille pärast sa nii palju kurvastust tunneksid, et see sind nutma paneks?Teiseks, mida sa tahad, et inimesed sinust räägiksid, kui sind juures pole? Ja kolmandaks, mis sulle su lapsepõlve juures meeldis ja mis mitte?
    Tom Peters: vanni­kardin, vannikardin
    Tuntud juhtimisguru Tom Peters alustas oma ettekannet Conrad Hiltoni tsitaadiga. Hiltoni hotelliketi rajajalt küsiti tema elutöö auks korraldatud peol, mis on kõige olulisem asi, mida ta on pika karjääri jooksul õppinud. “Ära unusta vannikardinat vanni toppida,” tähendas Hilton. “Esimese tehingu pealt kliendiga sa kaotad raha. Võitma hakkad sa siis, kui klient tuleb aina uuesti tagasi ja soovitab sinu tooteid teistele. Esimest korda lähed sa hotelli, sest see näeb uhke välja. Teist korda lähed sa tagasi vannikardina pärast.” Petersi sõnul on juhtidel seda raske mõista. “Nad korrutavad, et hotelliäris loevad kolm asja: asukoht, asukoht ja asukoht. Mina ütlen, et loeb vannikardin, vannikardin ja veel kord vannikardin. Ja võidan mina!”
    Jack Welch: tegutse ja löö variserid minema!
    “Tegutse!” oli Jack Welchi nõuanne ettevõtetele. “Osta uus ettevõte, tule uue tootega turule. Ootamine on patt,” teatas Welch, kes ise ostis General Eelectricu esimehena enda sõnul 200 firmat aastas. Welch lisas, et ei taha tundagi inimesi, kes väidavad, et ootamine lahendab asju.Samamoodi innustas Welch tegudele ka inimestega tegeledes – juhi tähtsaim ülesanne on meeskonna ehitamine, sest parima meeskonnaga firma tuleb võitjaks. Kui töötajal on kehv kompetents ja ta ei jaga ka ettevõtte väärtusi, siis tuleb ta minema saata. “Sa ei kõla juhina usaldusväärselt, kui kõneled firma väärtustest, aga ise sallid firmas inimesi, kes neid väärtusi ei esinda,” nentis Welch.Igal heal juhil on Welchi arvates üks oluline geen – heldusgeen. Hea ülemus tunneb rõõmu, kui saab alluvat arendada, edutada, tema palka tõsta ja teda kiita. “Mulle on öeldud, et see on pehmovärk. See on jamps! On hea näha inimesi õitsemas!” ütles Welch ja lisas, et ta ei salli tüüpe, kes ülemuste ees lipitsevad ja alluvatega halvasti käituvad.
     
    Tasub teada
    Nordic Business Forum
    Põhjamaade üks suuremaid ärikonverentse.Tänavu viiendat korda peetud foorum alapealkirjaga “Juhtimine” (“Leadership”) toimus Soomes Jyväskyläs.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kahetoalistele korteritele varsti enam ostjaid ei leidu
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Riik viib lennufirmad ühe tiiva alla
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Euroopa liidrid annavad Poolale viimase võimaluse
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.