3. oktoober 2013 kell 21:00

Põhjala pangandusturul ringlevad suurtehingu jutud

Taani Danske Banki ja Rootsi SEB ümber eile lahti lastud ühinemisjutud võivad osutuda järjekordseks spekulatsiooniks, konkreetsem sisu on aga Danske uue juhi Thomas Borgeni plaanidel muuta Taani suurima ja Eesti turul bilansimahult neljanda panga strateegiat.

“Tõenäoliselt on tegemist järjekordse “hunt tuleb” looga, mis kunagi tõeks ei osutu,” kommenteeris Jyske Banki analüütik Christian Hede eile Rootsi majanduslehes Dagens Industri ilmunud artiklit, mis väitis anonüümsetele allikatele toetudes, et Taani Danske ja Rootsi suuruselt neljas pank SEB (Eesti turul bilansimahult teine) kompavad mingit liiki suurema tehingu võimalusi.

Danske Banki aktsia tõusis eile Kopenhaageni börsil kauplemispäeva sees kahe nädala kiireimas tempos ehk 2,4% ning ka SEB aktsia kerkis.

“Ühel päeval võib see hunt tõepoolest tulla, kuid aastate jooksul on juba kõik võimalikud kombinatsioonid Skandinaavia pankade vahel meedia vahendusel läbi mängitud,” ütles Hede agentuurile Bloomberg.

Pangad vaikivad. Kumbki pank ei nõustunud kuuldusi kommenteerima ning sama vastuse andsid eile ka kummagi panga kontorid Eestis.

Lukku jäi ka Danske Banki uue juhi Thomas Borgeni suu, keda Rootsi leht juba ühendpanga uueks juhiks pakkus. Taani TV2 küsimusele vastas Borgen, et ei kommenteeri selliseid kuuldusi.

Rootsi SEB praegune juht Annika Falkengren on aga Dagens Industri arvates potentsiaalne kandidaat juhtima Rootsi Wallenbergide tööstusperekonna investeerimisfirmat Investor.

Danske aktsia eilse tõusu tingisid ilmselt ka esimesed pikemad intervjuud Danske uue juhiga, kes asus ametisse kaks nädalat tagasi, kui panga endine juht Eivind Kolding päevapealt lahkus. Põhjuseks nimetati, et Koldingil ei ole panganduse alal piisavalt kogemusi.

Taani majanduslehele Börsen ja agentuurile Bloomberg antud intervjuust nähtub, et Borgen plaanib oma eelkäija strateegiat radikaalselt muuta. Aktsionäride huvide rõhutamise asemel tõuseb esikohale panga klient ning kulukate mainekampaaniatega on nüüdsest lõpp.

“Ma ei usu, et paremat mainet saab omale osta turunduskampaaniaga. Ma olen selleks liiga kaua ettevõtluses olnud, et sellist asja uskuda. Peatähtis on kliendi rahulolu,” ütles Borgen.

“Täiesti kindlasti ei kavanda me mingeid uusi kampaaniaid,” ütles ta Taani majanduslehele Börsen, mööndes, et 2012. aasta novembris käivitatud mainekampaania “New Standards” oli viga.

Thomas Borgen peab valeks ka seda, et panga eelmine juht rõhutas pidevalt, kui tähtis on aktsionäride jaoks panga omakapitali tootlus, selle asemel, et keskenduda klientidele.

Samuti ei pea ta õigeks, et kõigilt panga klientidelt taheti kasumit teenida kohe ja kogu aeg. Uus juht tahab luua kliendisuhted, mis arvestavad kliendi vajadustega erinevates eluetappides ning kus kasumi teenimisele järgnevad perioodid, kus klient võib raskuste ületamiseks vajada panga abi.

Kontorite sulgemisega kiirustati. “Ainus viis, kuidas me oma aktsionäridele väärtust suudame luua, on klientidele keskenduses. Kõige olulisem osapool on klient,” kordas Borgen nii Börsenile kui ka Bloombergile antud intervjuus.

Samuti andis ta mõista, et Danske Banki kontorite võrku on Taanis liiga kiiresti koomale tõmmatud. See võib olla üks põhjus, miks pank nii palju kliente on kaotanud.

Septembris kirjutas Taani ajaleht Jyllands-Posten, et Voxmeteri küsitluse järgi on Danske Bank aastaga kaotanud 100 000 klienti. 38% vastanuist ütles, et ei kasutaks kunagi Danske Banki teenuseid. Aasta varem oli selliseid vastuseid 23,1%.

Aktsionäre kõnetades möönis Borgen, et viimased viis aastat pole Danske Bank neile rahuldavalt tulu toonud. Viie aastaga on Danske aktsiad Bloombergi andmeil kerkinud vaid 3,8%, samal ajal kui Nasdaq OMX Copenhagen 20 indeks on kerkinud 61%.

Pank kujutas ohtu kogu Taani majandusele. Danskele on finantskriisi aastad olnud rasked. Turu tipus osteti Sampo pank Soomes ja laieneti Iirimaale, siis tuli pangal üle elada kinnisvaraturu järsk langus nii Taanis kui ka Iirimaal.  Äsja Taanis avalikustatud analüüs finantskriisi põhjustest ja tagajärgedest süüdistab, et Danske Banki rahvusvahelised ambitsioonid seadsid ohtu kogu Taani majanduse.

“See, mis  me viimased viis aastat oma aktsionäridele oleme andnud, ei rahulda, ja seda tuleb parandada,” ütles Borgen.

2011. aasta sügisest on panga üks suuraktsionäre ka Rootsi aktivistinvestori Christer Gardelli investeerimisfond Cevian. Tihti investeerib fond raskustes firmadesse, et siis korraliku saneerimise järel korralik kasum teenida.

Analüüsi- ja valdusfirma Alm. Brand Markets nentis eile, et SEB ja Danske ühinemise spekulatsioonid neid ei morjenda, sest selliseid kuulujutte tekib pidevalt. Küll aga kordasid nad Danske Banki aktsia ostusoovitust, kuna fundamentaalnäitajatelt on see Põhjala konkurentidega võrreldes alahinnatud.

Hetkel kuum