Kinnisvara. Läti-Leedu kihutavad eest ära

Äsja Riias kinnisvarafoorumil käinud UMPA juhatuse esimees Ardi Roosimaa leidis, et Eesti on oma eeliseid selgelt naaberriikidele kaotamas. Tema hinnangul pole meie soodne maksusüsteem enam välisinvestoritele piisav argument. “Püsime oma status quo’s ja midagi uut ei toimu,” ütles Roosimaa. “Midagi uut ei tehta, naabrid aga teevad ja seekaudu aitavad oma turge.”

Sama meelt oli ka majandusgeograaf Hardo Aasmäe. “Praegu tajume kõik, et ühiskond seisab,” ütles ta. Tema hinnangul vajab Eestis uuendamist kümmekond põhivaldkonda, sh kinnisvaraturg, kus jääb puudu uuendusmeelsusest. “Keegi ei taha riske võtta, kõik tasandub igapäevasusse,” arvas ta, lisades, et ühiskonnas tajutav kindla peale minek tähendab tegelikult minevikku. “Pole imestada, et SKT ei kasva,”  märkis ta.

Läti müüb elamislube. Kinnisvaraturgu naaberriikides kiitis ka BPT Real Estate Services ASi juhatuse esimees Indrek Hääl. “Kui sa veedad nädalavahetuse Jurmalas, siis ärkad hommikul sellepärast, et kõrval platsil käib ehitustöö,” tõdes ta. “Ringi jalutades saad aru, et see on meeletu: töö käib laupäeval, pühapäeval, keegi ei puhka.” Lätis ehitatakse tema sõnul praegu suurtes mahtudes kortereid, neist 70% müüakse venelastele. “Tihti on tegemist väga kallite ja korralike korteritega,” ütles Hääl. Tema sõnul on pilt kadestamist väärt ning on mõttekoht, mida võiks Eestis teistmoodi teha.

Roosimaa hinnangul peitub Läti edu programmis, mille järgi on riik viimased kolm aastat avalikult elamislube n-ö müünud. “Selle ajaga on neile programmi kaudu tulnud sisse ligi 450 miljonit eurot,” ütles ta – selle summa eest on kolme aastaga välismaalased Lätis kinnisvara ostnud. Ka nõuded on naabritel kõrgemad:  elamisloa saamiseks peab välismaalane investeerima 140 000 eurot, Eestis on selleks summaks 65 000 eurot. Roosimaa tõdes, et Eesti müüb end odavamalt kui Läti, aga samas me avalikult elamislubade müügist ei räägi.

Roosimaa sõnul on huvi ida poolt ka Eesti kinnisvara vastu kasvanud, ning kuigi Lätil on Vene investorite meelitamisel küll keeleline ja kultuuriline eelis, tasub ka Eestil sellele mõtlema hakata.

Sellega nõustus ka LAAM Kinnisvara OÜ partner Mart Saa. Oluline on tema sõnul aru saada, et kõrgema otsa kinnisvarahinnad on tihti võimalikud just tänu sissetulevale rahale. “Aga nagu üks sõber ütles kord väga hästi: kui kõik teised riigid teevad kõike selleks, et meelitada kõikide vahenditega investoreid enda juurde, siis Eestist jääb praegu mulje, et teeme kõik selleks, et  teatavat kontingenti investoreid ­eemale peletada,” rääkis Saa.  “Miks me arvame, et Venemaalt tulev raha on vene raha ja ülejäänud on jube hea raha? Tegelikult ei ole ju kapitalil rahvust.”

RKAS: meelitame välisfirmade kontoreid. RKASi arendusdirektor Timo Aarmaa ütles, et Läti teenitud 450 miljonit eurot on väga meeldiv raha, millest kahtlemata oleks ka Eesti huvitatud. Pikas perspektiivis on tema hinnangul mõistlikum pingutada selle nimel, et meelitada välismaa ettevõtjaid oma kontoreid ja äriüksusi Eestisse tooma.

Indrek Hääle sõnul võiks ka siinkohal Eesti oma naabritelt õppida. “Kui ma vaatan, mis Leedus Vilnuses on tehtud, siis see töötab fantastiliselt,” ütles ta. Näiteks tõi ta Barclay panga, mis viis oma IT-osakonna Vilniusesse, arendades seal nii kinnisvara kui ka luues uusi töökohti.

Aasmäe sõnul on praegu keskmine detailplaneeringu menetlemisaeg ca 4,5 aastat, mis on liiga kaua. Tema arvates aitaks detsentraliseerimine – planeeringute menetlemine ja kehtestamine võiks olla linnaosavalitsuste ülesanne, linnavolikogu ülesandeks peaks jääma järelevalve, et detailplaneeringud ei läheks üldplaneeringuga vastuollu.

“Raha on maailmas praegu küll ja otsib kohta, kuhu maanduda,”  ütles Aasmäe. “Aga kui sa ei jõua õigel ajal planeeringuga valmis, siis ta läheb mujale. Kui ta Viimsisse läheb, pole veel häda midagi, aga kui ta läheb Helsingisse või Riiga?”

Riigisektor puhugu uusi tuuli

Majandusgeograaf Hardo Aasmäe hinnangul peaks just avalik sektor olema innovaatilise mõtlemise vedur ja võtma katsetamise riski. Hea näitena tõi ta välja Lennusadama angaarid, kus katsetatakse mereküttesüsteemi. “Kui see püsti pandi, ei teadnud ju keegi, kuidas läheb – ega tea ka praegu,” ütles ta. “Süsteemi toimimist ja tõhusust talve tingimustes on alles oodata.”Erasektor ei saaks endale sellist eksperimenti lubada, sest kui see peaks ebaõnnestuma, oleks ettevõte kohe kõhuli, rääkis Aasmäe. Lennusadama küttesüsteem on Aasmäe sõnul aga pigem erand ja riik teeb katsetusi pigem väiksemates projektides.