Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida tähendab USA võlalagi börsidele?
USA valitsuse töö seiskumise tagajärjel saadeti 800 000 töötajat palgata puhkusele ning börsid reageerisid sellele langusega. Kuna vabariiklaste ja demokraatide vastasseis eelarve pärast on loonud ebakindla olukorra, võib see investoritele tähendada võimalust osta aktsiaid enne uue võlalimiidi kehtestamist odava hinnaga.
Ameerikas toimuvad sündmused on viimasel ajal jätnud mulje, nagu oleks Ameerika Ühendriigid kui aegluubis rongiõnnetus, mida küll kõik näevad tulemas, kuid mida keegi ei suuda ära hoida. Eelmisel nädalal hoiatas USA president Barack Obama Wall Streeti, et erinevalt 2011. aasta augusti viimase minuti võlalimiidi kokkuleppest on seekord põhjust muretsemiseks. “Kui on piisavalt eri arvamusi, mis võivad USA pankrotti viia, oleme suurtes raskustes,” ütles Obama CNBC-le antud intervjuus.
USA valitsuse tööseisak on tekitanud küsimusi ka võlalae tõstmise kohta. Kui eelarveküsimustes ei suudeta kokkuleppele jõuda, siis kas suudetakse jõuda kokkuleppele 16,7 triljoni dollarilise võlalimiidi tõstmises?
Kui ei, tähendaks see Ameerika Ühendriikide maksejõuetust. USA rahandusministeeriumi hinnangul oleks vaja võlalimiidi kokkulepet umbes 17. oktoobriks, kuna just siis saab rahandusministeeriumil raha otsa. Kui USA pankrot peaks juhtuma, tekitaks see pangandusekspert Dick Bove’i sõnul palju ebakindlust. “Hävitustöö Ameerika Ühendriikidele oleks nii suur, et depressioonist taastumiseks kuluks aastakümneid. See tekitaks ka küsimuse, mis on dollari väärtuse taga,” ütles ta.
Poliitiline vastasseis tõmbab reitingut alla. Kuigi võlalimiidi tõstmiseni on veel 11 päeva aega, mõjutab see börse rohkem kui USA valitsuse tööseisak. Eelmisel nädalal hoiatas reitinguagentuur Standard & Poor’s, et poliitiline vastasseis on peamine põhjus, miks Ameerika Ühendriigid ei ole tagasi saanud oma tippreitingut. 170 miljardit dollarit haldava Wells Fargo Private Banki investeerimisjuhi asetäitja Erik Davidson ütles väljaandele The Globe and Mail, et investorid on mures ning see võib järgnevatel nädalatel tähendada turgudel rahutuid aegu. “Praeguste kõrgete tasemete tõttu on oht, et asjad võivad halvasti minna,” sõnas ta. Kuid ebakindlad ajad loovad investeerimisvõimalusi ning seda usub 58 miljardit dollarit haldava investeerimisfirma Janney Montgomery Scott peastrateeg Mark Luschini. “Me soovitame investoritel kokku panna ostunimekiri, et kasutada võimalusi USA ja teiste riikide aktsiate ostuks, eriti sellistest sektoritest nagu tehnoloogia, energia ja finants,” ütles ta.
Maailma suurima võlakirjafondi Pimco üks asutajaid ja juhte Bill Gross soovitab investoritel olla ettevaatlik. “Ma investeeriks ettevaatlikult ja võrdlemisi lühiajaliselt,” ütles Gross, kelle arvates jäävad intressimäärad kaheks-kolmeks aastaks madalale. “Me elame maailmas, kus on kunstlikult kokkusurutud intressid, seetõttu on ka kasumid olnud kunstlikult kokkusurutud,” sõnas ta.
Hoiatab võlgu elamise eest. LHV analüütiku Erko Rebase sõnul tuletab võlalimiidi tõstmine meelde seda, kuidas ameeriklased võlgu elavad. Samas poliitiliselt võivad vabariiklased kasutada võlalimiiti trumbina nii kaua kui võimalik. Rebase sõnul on keeruline mõista, miks peab üks partei kohtlema võlalimiiti kui pantvangi ja teine selle eest lunaraha maksma, sest majanduse taastumisprotsessi sujuv jätkumine on mõlema erakonna ja kogu ühiskonna huvides.
“Võlalimiit annab hea võimaluse tuletada meelde, kuidas ameeriklased võlgu elavad, et probleemiga midagi peale hakata, aga kokkuvõttes kipun arvama, et selle ümber tekkinud pinged on teinud majandusele viimastel aastatel rohkem kahju kui kasu – tarbijate ja ettevõtete kannatav kindlustunne, nõrgem majanduskasv, väiksemad maksutulud valitsuse eelarves ning suurem vajadus laenu võtta,” ütles Rebane.
“Arvan, et vabariiklased kasutavad võimalust ja hoiavad võlalimiiti trumbina oma taskus nii kaua kui vähegi võimalik, lootuses, et demokraadid murduvad. Isegi kui seda ei juhtu, siis suure tõenäosusega ollakse viimasel hetkel nõus laenulage kas või ajutiselt tõstma ja oma läbirääkimisi pingevabamas keskkonnas jätkama,” lisas Rebane.