Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti võib lennujuhtide streigis passiivselt osaleda
Eesti lennujuhtidel ei ole Euroopa Komisjoni pakutava Ühtse Euroopa Taeva programmi SES2+ projektiga teravaid vastuolusid, mistõttu puudub ka põhjus sellevastase streigi toetamiseks, ütles Lennuliiklusteeninduse ASi juhatuse esimees Tanel Rautits.
Eestis ja selle lähedal õhuruumis kohalikke ja rahvusvahelisi lende koordineeriva ettevõtte juhi Rautitsi sõnul võivad Eesti lennujuhid potentsiaalse streigiga ühineda, kuid sellest tulenevalt ei tohi lende ära jääda.
Euroopa lennujuhte ühendava organisatsiooni ATCEUC mõju hindab lennuliiklusteeninduse juht tugevaks, kus isegi lennuliikluse piiramine võib kahjud viia kümnete miljonite eurodeni ja kümned tuhanded inimesed võivad jääda oma lendu ootama.
Rautits peab oluliseks just Saksamaa ja Prantsusmaa rolli, mis moodustavad Euroopa lennuliikluse südame - kuna suur osa Euroopast lendab üle nende kahe riigi, siis võimaliku streigi korral kannataksid ka teised regioonid.
"Eelmine kord, kui samalaadne streik toimus, piirati Prantsusmaal liiklust 50 protsendi võrra ja sellest kannatasid kõik," selgitas Rautits. "Sisuliselt pooled lennud tuli ära jätta."
Rautits ei näeks streigi puhul lahendusena ka lennuliikluse suunamist teistesse piirkondadesse, kuna läbilaskepiir ei lubaks piisavas mahus lende ümber suunata.
Riigile kuuluvas ettevõttes Lennuliiklusteeninduse AS töötab üle 170 inimese, kellest rohkem kui kolmandiku moodustavad lennujuhid.