Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Esmalt tunnista probleemi!
Debatt. Äripäeva peadirektor Igor Rõtov kirjutas tungivast vajadusest peatada üha suurenev Eestist väljaränne. Kuidas väljarännet peatada?
Kuniks valitsuserakonnad ei tunnista, et väljaränne on suur probleem, ei ole oodata ka lahendusi. Samas on võimalusi väljarände vähendamiseks küllaga. Murrangut aitaksid tuua erinevad majandus- ja sotsiaalpoliitilised sammud.
Praegu riik siin oma rolli ei näe ja loodab, et turujõud panevad ise asjad paika. Väljaränne, ääremaastumine, ettevõtluse hääbumine väljaspool suuremaid linnu – kõik see oleks justkui loodusseadus, millega tuleb leppida. Inimestesse panustamises nähakse tüütut kulu, mitte investeeringut tulevikku. Riigil lasub kohustus teha kõik, et inimesed ei oleks sunnitud hakkama saamise nimel Eestist ära minema.
Kõige olulisem on aktiivne ettevõtluspoliitika. See peab hõlmama olemasolevate töökohtade säilitamist ja juba tegutsevate ettevõtjate toel uute töökohtade loomist. Ikka veel on kandepinda vildakal arusaamal müstilisest välisinvestorist, kes tuleb kohalikku elu uueks looma. Tegelikult on valla ja väikelinna oma ettevõtjad need, kes investeerivad ja arendavad kohalikku ettevõtlust. Omavalitsuste motivatsioon teha ettevõtetega koostööd on paraku väga madal, sest kui nende tuluallikaks olev üksikisiku tulumaks tõuseb, vähenevad või kaovad sootuks riigi tasandusfondist tehtavad maksed.
Et omavalitsused saaksid enam panustada tõhusasse sotsiaal- ja majanduspoliitikasse, peaks hüppeliselt kasvama nende tulubaas. Lisaks hädavajalikule riigireformile, mis tuleb kiiremas korras ära teha, tuleb omavalitsused panna huvituma töökohtade loomisest. Selleks peaks osa dividendide tulumaksust laekuma kohalikku eelarvesse.
Riigi dialoog ettevõtlusorganisatsioonidega peab muutuma sisukamaks ning ettevõtjate esindusorganisatsioonide roll kasvama. Praegu küsitakse neilt pahatihti arvamusi küsimise enda pärast, mitte sisendi saamiseks poliitikate ja seaduseelnõude väljatöötamiseks.
Riiklik arendustöö uute töökohtade loomisel on olnud hüplik ja juhuslik nagu Tallinna rattateed. Enam kui tagasihoidlik on kompetentsikeskuste panus töökohtade loomisse. Riik ja omavalitsused peaksid märkimisväärselt suurendama nende keskuste rahastamist.
Asjad vastupidi. Headel aegadel peab riik reserve koguma ja halbadel aegadel neid kasutama: tegema hästi sihitud investeeringuid majanduse elavdamiseks. See aitab töökohti säilitada ja hoida ära massilist väljarännet. Meil on paraku asjad käinud vastupidi. Headel aegadel riik investeeris jõuliselt, konkureerides erasektoriga ja tõstes turul hinnataset, masuaastatel tõmbas aga oma investeeringud miinimumini.