• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Optimistlik plaan: euroraha avaneb 2014 kevadel

    Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta (2014–2020) eelarveraamistik ei ole veel saanud Euroopa Parlamendilt lõplikku heakskiitu, kuid rahakasutuse n-ö mitteametlik planeerimisprotsess käib.

    “Kui kõik, mis praegu nii Eesti kui ka Brüsseli poolel on töösse pandud, läheb samasuguse tempo ja kvaliteediga edasi, siis see on üsna realistlik,” vastas Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi asepeadirektori nõunik Kadri Uustal küsimusele, kas tuleva aasta teisest kvartalist võiks uue perioodi raha Eesti jaoks juba avaneda, nagu visandab rahandusministeerium.
    “Läbirääkimisteks on see väga hea baas, vundamendi põhielemendid on olemas,” iseloomustas Uustal Eestis euroraha kasutamise plaani praegust seisu, millele komisjon on andnud esimese mitteametliku tagaside.
    Komisjon tahab oma voli laiendada. Uustali sõnul on Euroopa Komisjon teinud ka ettepaneku anda komisjonile varasemast suurem voli raha tagasi nõuda, kui mõni liikmesriik eesmärkide täitmisest väga maha jääb. See on praegu alles Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vaheliste läbirääkimiste küsimus.
    Ning enne peab eelarveraamistik ise Euroopa Parlamendilt lõpliku heakskiidu saama. Läinud nädalal Tallinnas viibinud Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi sõnul on see takerdunud liikmesriikide taha, kes on parlamendiga suvel saavutatud kokkuleppest taganenud. Schulz avaldas siiski lootust, et eelarve saab oktoobri lõpu täiskogul parlamendilt heakskiidu.
    Kokku on Eestile ELi järgmises, praegu veel lõpliku kinnituseta eelarveraamistikus, struktuuriraha ette nähtud 3,4 miljardit eurot.
    Ettevõtjate jaoks on uuel perioodil suurim muutus, et praeguste tagastamatute toetuste asemel suureneb finantsinstrumentide osakaal, millega kasvab ettevõtjate omavastutus ja motivatsioon edu saavutada, ütles rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Kadri Tali. See kajastub ka aruandluses, kus edaspidi pole oluline enam niivõrd see, mitu ettevõtet on toetust saanud, vaid mitu uut toodet või teenust ELi struktuurivahendite toel on välja arendatud.
    Projekte pole vaja. Uuendus on seegi, et uuel perioodil ei pea ettevõtja enam kirjutama erinevatesse meetmetesse ja erinevatesse taotlusvoorudesse erinevaid projekte, vaid pöördub EASi, kus temaga arutatakse läbi ettevõtte äriplaan ja lepitakse kokku, millistele tegevustele millises mahus toetust saab eraldada.
    Esialgse hinnangu on euroraha planeerimisele Eestis andnud ka poliitikauuringute keskus Praxis. Praxise juht Annika Uudelepp tõstis positiivsena esile, et ettevõtlusele kavandatud struktuuriraha on sihitud valdkonda, kus kasv on kõige tõenäolisem, ehk siis eelkõige eksportivatele ettevõtetele. Näha on teadusraha paremat haakuvust majanduse vajadustega ning oluliselt rohkem on ideoloogiat, et eurotoetust ei saa ühekordselt ära kasutada. See peab kestvamat tulu tooma.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vadim Orlov: Narva arengu võtmeküsimus on, kuidas tõsta keskmist palgataset
Narva vajab uusi ettevõtteid, mille ärimudel ei põhine odaval tööjõul, kirjutab Narva tööstuspargi juht ja linnavolikogu kandidaat valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" Vadim Orlov vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Narva vajab uusi ettevõtteid, mille ärimudel ei põhine odaval tööjõul, kirjutab Narva tööstuspargi juht ja linnavolikogu kandidaat valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" Vadim Orlov vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Nafta hind tõuseb kuuendat päeva ja lõppu ei paista
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Soome tööampsufirma kasutab Eestit katsepolügoonina
Soome suurim tööjõudu vahendav platvorm Treamer alustas Euroopasse laienemist Eestist, mis on nende jaoks katseturg.
Soome suurim tööjõudu vahendav platvorm Treamer alustas Euroopasse laienemist Eestist, mis on nende jaoks katseturg.
Sotsiaaldemokraadid võitsid napi eduga Saksa valimised
Aegade kõige kehvema valimistulemuse saanud Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) edestas Saksa valimistel Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) vaid 1,6 protsendiga.
Aegade kõige kehvema valimistulemuse saanud Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) edestas Saksa valimistel Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) vaid 1,6 protsendiga.