Väljarände peatab 2/3 piiri taga pakutavast palgast

Üldiselt lahkuvad inimesed emakeelsest keskkonnast vastumeelselt. Erandiks on need, kes siirduvad välismaale hariduse, eneseteostuse, seiklusjanu või armastuse järele. Enamik tööealisi inimesi läheb aga välismaale sama töö eest paremat palka teenima.

Arvan, et tööealiste inimeste väljaränne peatub siis, kui Eesti majanduse struktuur suudab pakkuda ca 2/3 suurust palka väljarände sihtriigiga võrreldes. Umbes 2/3 sellepärast, et kodumaale jäädes ei ole vaja katta reisi- ja välisriigis elamise kulusid. Võimalus omakeelses keskkonnas, sõprade ja sugulaste keskel elada kaalub samuti üles nii mõnegi euro.

Sotsiaalne turvalisus. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Põhjamaadesse siirdunud - eriti need, kes on oma perekonna juba kaasa viinud - rõhutavad Eestiga võrreldes suuremat sotsiaalset turvalisust nii hetkeolukorra kui ka tulevikus saabuva pensioni mõistes.

Tööjõu vaba liikumine ja ühisvaluuta on ihaldatud hüved, mida ELiga liitumine Eesti tööinimestele on andud. Kui varem oli majanduse struktuurseid muutusi võimalik vähemalt osaliselt lahendada valuutakursi muutuste ja devalveerimisega, siis nüüd võtab selle rolli enda kanda tööjõud, liikudes sinna, kus majandus pakub paremaid tingimusi. Eesti rahvastiku arvulise püsimajäämise küsimus on seega töö- ja ettevõtluskeskkond. Meie majanduspoliitika peab muutma suunda praeguselt liberaalselt turumajanduselt saksalikule sotsiaalsele turumajandusele.

Tööealiste inimeste väljarände peatamiseks ei ole kiiret imerohtu, vaid tuleb visalt näha vaeva majanduse konkurentsi­võime ja tootlikkuse tõstmiseks. Tootlikkus vajab loovust, uute järjest efektiivsemate tehnoloogiate loomist, mis saab toetuda üksnes haridus- ja teadustegevusele nii teoreetilises kui ka praktilises mõttes.

Avalik sektor ettevõtluse teenistuses. Kuniks riikide majanduslikku võimekust hinnatakse inimese kohta loodud lisandväärtuse alusel, peavad ametnikud, poliitikud ja diplomaadid saama aru, et nad on ettevõtluse teenistuses. Nad vastutavad ettevõtlussõbraliku keskkonna loomise eest.

Loodetavasti on olemuselt rännuhimulisem osa Eestist juba lahkunud ja väljaränne aeglustub ka loomulikul teel. Ilmselt on meie kõigi tutvusringkonnas juba omajagu inimesi, kes on pärast aastaid eemalolekut kodumaale naasnud. Ning selge on seegi, et osa inimesi ei ole üldse nõus koduriigist lahkuma, pakutagu välismaal mis tahes võimalusi.