Krevetipüük toob kõrge palga

“Kusjuures mina ettevõtte juhina ei saa üldse kõige kõrgemat palka,” räägib Reyktali juht Mati Sarevet. “Inimesed, kes on laeva peal, saavad kõrgemat palka,” sõnab ta. Arusaadavalt teenivad laevade meeskonnas kõige paremini kaptenid.

Meremeeste töötasu peabki rahvusvahelisel tasemel olema. Töö on raske. Kreveti saavad Reyktali laevad kätte Eestist kaugel – peamiselt Põhja-­Atlandil Newfoundlandi saare lähistel ja Põhja-Jäämeres Barentsi mere ja Teravmägede piirkonnas, samuti Gröönimaa vetes. Olud on karmid: tormid, külm, veealused jäämäed, mille otsa võib komistada. See võib tihti olla töö päris terava piiri peal. Näiteks võib ette kujutada olukorda, kus laev läheb külma tõttu nii jäässe, et mehed ei jõua seda enam lahti raiuda, laev võib seetõttu kreeni minna, koguni uppuda.

“Muidugi on tingimused rasked, aga meil ei ole õnneks juhtunud mingeid tõsiseid õnnetusi. Me oleme ka ohutusabinõusid tarvitusele võtnud,” räägib Sarevet ja märgib ühe näitena, et laevadel on infrapunakaamerad, millega märgata veealuseid jäämägesid. Väiksemate tehniliste õnnetuste tõttu võib ette tulla ka keskkonnareostust, näiteks õlilekkeid. “See on kõrgendatud riskiga äri. Loomulikult on selleks puhuks olemas vastutuskindlustus,” räägib Sarevet.

Reyktalile kuulub kolm Eesti lipu all sõitvat külmutustraallaeva. Kodust Tallinna laevad tegelikult kunagi ei külasta. Laevade lossimine toimub püügipiirkonna lähedal – Newfoundlandil, Islandil, Gröönimaal või Norras. Ühe laeva peal on korraga paarikümneliikmeline meeskond. Meeskondade vahetuseks lendavad laevapere liikmed sadamasse, kus laev lossimiseks peatub. “Seetõttu oleme me ka päris suur klient näiteks Estonian Airile ja teistele lennufirmadele,” räägib Sarevet. Lennupiletitele kulutab ettevõte märkimisväärse summa, mis ulatub aasta lõikes paarisaja tuhande euroni.

Mullu uus investeering. Mullu investeeris Reyktal Taani partnerfirmaga kahe peale neljandasse krevetilaeva. Selleks Eestisse loodud uue ettevõtte OÜ Reval Seafood kaudu tehtud investeeringu suurusjärk oli 16 miljonit eurot.

Oma olemuselt on kõik laevad nagu mere peal töötavad tehased. Kui saak püütakse, hakatakse seda kohe töötlema: sorteeritakse, keedetakse, pakendatakse ja külmutatakse. Laeva pealt maha jõuab juba pakendatud toode. See on Eesti toode, aga siia seda peaaegu ei tulegi: vaid paar protsenti Toomas ja Tiit Kõuhknaga seotud krevette pakendava ning müüva ettevõtte SubLand kaudu.

Reyktali põhiturud on Taani, Rootsi, Norra, ­Island, Venemaa ja Inglismaa, ent müüakse ka näiteks Jaapanisse, Hiinasse, Vietnami ja Marokosse. Valmistoodangu realisatsiooniaeg on kuni kaks aastat. Sedavõrd pikk aeg annab võimaluse valida müügiks sobiv hetk, et saada turult parim hind.

Müügitulu hoogsalt kasvanud. Teisest küljest määravad firma majandustulemuse püügivõimalused ja kvoodid. Sisuliselt on kogu Eestile eraldatav krevetipüügi kvoot Reyktali käes. Eestis tegelebki kaugpüügiga kolm ettevõtet. Reyktali ja selle osalusega Reval Seafoodi kõrval ka OÜ MFV Lootus, mille omanikud on Hispaaniast. MFV Lootus krevette ei püüa.

Reyktali käive on viimastel aastatel suure hooga kasvanud. Kui 2009. aastal saadi 15,8 miljoni euro suuruse käibe juures puhaskasumit 350 000 eurot, siis mullu oli ettevõtte käive ligi 30 ja kasum 5 miljonit eurot.

“Praegu me ennustame järgmiseks aastaks langust. Enam-vähem jõuame nulli,” sõnab Sarevet. Põhjus seisneb tema sõnul asjaoludes, mida ettevõte mõjutada ei saa: näiteks Newfoundlandi lähedal rahvusvahelistes vetes, kus Eestile on eraldatud suurimad püügivõimalused, kehtestati juba 2010. aastal moratoorium. Selle eesmärk on kala- või antud juhul krevetivarusid kaitsta. Samas piirkonnas asuvas teises püügipiirkonnas, kus Eesti laevad püüavad, on samuti püügivõimalused igal aastal vähenenud. Seetõttu on ettevõte otsinud teenistust ka mujalt. “Näiteks 2011. aastal püüdsime koostöös Kanada ettevõttega sealsetes sisevetes,” räägib Sarevet.

Reyktali laevad sõidavad küll Eesti lipu all ja siinsete meeskondadega, kuid firma põhiomanikud on kolm Islandi ettevõtet, mis investeerisid siia 1997. aastal.

Firma nõukogu juhib vandeadvokaat Toomas Tamme, kes on ettevõttega päris algusest peale kaasas käinud. Varem firmas suuremat osalust omanud advokaadile kuulub praegu ettevõttest kolm protsenti. Ettevõtmise alustamist meenutades ütleb Tamme, et islandlased sattusid 90ndate keskpaigas Eestisse, sest neid huvitas üks siin oksjonil olev laev. Sealt tekkis kontakt Tammega, arutati ühiselt asja ja 1997. aastal jõutigi ettevõtte loomiseni. “Eks nad vaatasid ringi ja hindasid nii majanduskeskkonda kui ka äri tegemise võimalusi,” ütleb Tamme. Tema sõnul on Islandi ettevõtete taga laiem omanikering. “Tegemist on meie mõistes piiratud vastutusega äriühingutega. Ma isegi ei tea, kui suur hulk omanikke nende ettevõtete taga on,” sõnab ta.

Teine kaugpüüdja keskendub kalapüügile. Kolmas Eestis kaugpüügiga tegelev ettevõte on OÜ MFV Lootus. Firma kuulub Hispaania päritolu kalandusgruppi Grupo Profand S.L., mille põhitegevus on külmutatud kala töötlemine ja müük.

MFV Lootuse juhatuse liikme Kristi Silla sõnul ongi Hispaania ettevõtte Eesti investeering tehtud selleks, et tagada grupile vajalik tooraine, kala.

MFV Lootuse kaks laeva – Madrus ja Armastus – kalastasid mullu enamasti rahvusvahelistes vetes Atlandi ookeani lõunaosas ja Loode-Atlandil. Peamiselt püüavad ettevõtte laevad hiidlesta, meriahvenat ja turska. “Kasutame eelkõige Eestile eraldatud püügiõigusi, kuid kuna need kogused ei ole piisavad kahe laeva töös hoidmiseks, oleme sõlminud kokkuleppeid ka teiste riikide kvootide kasutamiseks,” selgitas Sild.

Firma käive oli mullu 6,33 miljonit eurot ja puhaskasum 147 000 eurot.

 

AS Reyktal

KaugpüügiettevõtePüüab krevette kolme külmutustraaleriga – Ontika, Taurus ja Eldborg.Omanikud Dögun Ltd (Island) 34%, Raekjuver Ltd (Island) 29%, Icelandic Export Centre Ltd (Island) 34% – kõik kolm on Islandil kala töötlemise või müügiga tegelevad ettevõtted –, Toomas Tamme 3%.Juht Mati SarevetOsanik 50%ga Reval Seafood OÜs, mis omab laeva Reval Viking. Teine pool ettevõttest kuulub Taani firmale Ocean Prawns A/S.

 

Krevetipüügi kvoodid kõik Reyktali käes 

Eesti püügivõimaluste jaotus 2013. aastal püügipiirkonna ja kalaliigi järgi,kogus ja osak

Teravmägede piirkondkrevettAS Reyktal: 346 püügipäeva, osaku suurus 0,9189OÜ Reval Seafood: 31 püügi­päeva, osaku suurus 0,0811

Loode-Atlandi piirkondkrevettAS Reyktal: 96 tonni,osaku suurus 1,0000

turskAS Reyktal: 79,78 tonni, osaku suurus 0,5082OÜ MFV Lootus: 77,22 tonni, osaku suurus 0,4918

süvalestOÜ MFV Lootus: 253,8 tonni, osaku suurus 0,8141AS Reyktal: 58,2 tonni, osaku suurus 0,1859

raiOÜ MFV Lootus: 283 tonni,osaku suurus 1,0000

meriahvenpiirkond 3M:OÜ MFV Lootus: 1471 tonni,osaku suurus 0,9363AS Reyktal: 100 tonni, osaku suurus 0,0637

piirkond 3LN:AS Reyktal: 161,93 tonni, osaku suurus 0,5029OÜ MFV Lootus: 160,07 tonni, osaku suurus 0,4971