Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kurjategija vara konfiskeerimine läheb lihtsamaks
Uus eelnõu lihtsustab kuritegeliku vara konfiskeerimist, hõlbustab vangistust asendava sõltuvusravi kasutamist ja täpsustab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.
Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas täna riigikogule karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu, mis võimaldab laiendatud konfiskeerimise käigus ära võtta kurjategija vara, kui tema elustiil ja kuritegu annavad põhjust eeldada, et vara on kuritegelikku päritolu. Laiendatud konfiskeerimist on võimalik kohaldada vaid teatud liiki kuritegude puhul, milleks on valdavalt organiseeritud kuritegevusega seotud kuriteod, näiteks rahapesu, narko- või inimkaubandus, vahendab justiitsministeerium.
Peale selle saaks tulevikus konfiskeerida ka vara, mis on nö segapäritolu – osalt seadusliku ja osalt ebaseadusliku tulu abil soetatud: näiteks laenuga soetatud vara, kui laenumakseid tasutakse kriminaaltulust. Seesuguse kahtluse korral peab süüdistatav konfiskeerimisest pääsemiseks ise tõendama, et vara eest on tasutud täielikult või olulises osas õiguspäraselt saadud vahendite arvel.
Tulevikus saab laiendatud konfiskeerimist kohaldada ka juriidiliste isikute varale.
Eelmisel aastal mõisteti laiendatud konfiskeerimise paragrahvide alusel süüdi 1275 isikut. Neist 99 mõisteti rahaline karistus, ülejäänutele vangistus. 2012. aastal konfiskeeriti umbes 1,9 miljonit eurot kriminaaltulu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.