9. oktoober 2013 kell 21:00

Riigiettevõtet ei tasu lapse rolli panna

Kunagine erastamisagentuuri juht Väino Sarnet arvab, et riik peaks riigiettevõttesse suhtuma nagu vanem lapsesse. Viljakam ja jätkusuutlikum on siiski võrdselt vastutusvõimeliste partnerite suhe.

Sarnet kirjeldab riigi suhet riigiettevõttega kui ebavõrdsete suhet: kui “laps” valetab, vassib ja isegi varastab, siis tuleks teda korrale kutsuda, ning kui miski muu enam ei aita, siis karistada. Hea vanem on aga säärane, kes on suutnud kehtestada nii head piirid, et lapsel ei tule mõttessegi valetada, vassida või varjata – riigiettevõtte puhul tähendab see nii korralikult sõlmitud lepinguid, mis igasuguse susserdamise välistavad.

Alati ebavõrdne. Selliseid lepinguid vaevalt küll olemas on, seda esiteks. Teiseks, vanema ja lapse suhe on alati ebavõrdne, sest ühe poole otsustusvabadus on oluliselt piiratud. Kuna lapse vastutusvõime on võrreldes täiskasvanuga väiksem, on tal selle võrra vähem ka otsustamise vabadust. Kriisiolukorras jääb kogu vastutus ikka vanemale. Kui lapse korraldatud pahandusel on materiaalseid tagajärgi, siis maksab vanem need kinni. Lapsel on lubatud laps olla, st eksida vähese vastutusmääraga, täiskasvanu vastutus on täiemõõduline.

Riigi ja riigiettevõtete suhe toimiks viljakamalt, kui seda käsitleda võrdselt vastutusvõimeliste partnerite suhtena. Kas see peaks just abielu olema, aga jutt võiks igal juhul käia võrdsete võimetega partnerlusest. Läbirääkimisi pidada ja lepinguid saab sõlmida ainult sellega, kelle puhul saab eeldada mõistmis- ja vastutusvõimet.

Hetkel kuum