Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ansip kuulutab väsimatult Reformi ämma tõde
Peaminister Andrus Ansipil on uus tõde: tõde ämmast, kes andis väimehele raha, mille väimees Reformierakonnale annetas. Ansip jutlustab seda tõde kõikjal, kus vähegi sünnis tundub. Ta ei jäta seda rääkimata valitsuse pressikonverentsil ega ajakirjanikule intervjuud andes ja katsub ikka viidata “tõerääkimisele, millest tehti aasta suurim vale”. Miks see tõde talle nii oluline on?
Teistsugused tunnistused. Reformierakonna ämm astus esmakordselt üles mulluses prokuratuuri määruses, millega lõpetati Silver Meikari avalikust pihtimusest alanud erakonna musta rahastamise uurimine. Ämma rahaga tõendas oma ausat annetust üks 60 tunnistajast, kes pidi selgitama parteile tehtud sularahakande päritolu. Ämm läks inimestele korda, hakkas rahvapärimuses vigureid tegema, kuna keegi ei võtnud selgitust tõsiselt.
Ämma kujund elab senimaani, mis sest, et Eesti Ekspress kirjutas päris ämmast, kes müüs suvila ja andis väimehele annetuse tegemiseks laenu.
Samas prokuratuuri määruses oli teisigi toredaid selgitusi annetatud sularaha päritolu kohta. Ühel reformierakondlasel oli kapp, kuhu tema pere sääste kogus. See kapp toetas erakonda 200 000 krooniga. Teisel olid “kuld, hõbe ja valuuta”, mille eest sai erakond 195 000 krooni. Kolmandal oli “mõni sõber”, kes “võib-olla tagastas laenu”, mille suurus oli
50 000 krooni. Piinlikke momente jagus: näiteks riigikogu liikme Kalev Lillo portfell. Meikari tunnistus paigutas sinna portfelli hulganisti teadmata päritolu sularahaümbrikke, mida Lillo erakonna liikmetele annetuse tegemiseks jagas. Lillo ütles, et Meikar valetab, kuna tal pole portfelli olnud 1999. aastast.
Tegelikult vääriks kõik selgitused esiletõstmist, aga Ansip räägib ainult ämmast. Ta teeb seda näoga, nagu asetuks kogu erakonna rahaskandaal sellega uude valgusse. Eesmärk näib olevat selgitada, et mingit musta raha annetamist pole Reformierakonnal olnud. Valetamist ja vassimist pole olnud. Ämma raha kui skandaali sümboli kõrvaldamine laseb kaudsetel tõekiirtel paitada ka teisi: rahakapikest, valuutavarusid, võlglastest sõpru, Lillo portfelli jm.
Probleem püsib. Siin peitubki sisuline probleem. Võime olla kindlad, et nii labast sularaha tassimise skeemi parteid enam ei kasuta, sest avalikkus oskaks seda märgata. Praegune Keskerakonna sarnane rahaskeem on aastaid vana lugu. Ent selle asemel, et tunnistada – jah, meil olid rahastamisega probleemid, me ei kavatse ei selliste ega teistsuguste skeemidega jätkata –, on Eesti juhterakonna esimees valinud ämma tõe kuulutamise. Probleem püsib.