Kaubandust ilmestab ebakindlus

Jaekaubandusele ärikonsultatsioone pakkuva UPlift OÜ juhataja Urmas Pastarus rääkis, et oleme kummalises seisus, kus ühtegi uut trendi ei ole. “Ühel või teisel moel korratakse vanu asju. Me ei suuda otsustada, kuhu asi edasi liigub, ja ei julge eksperimenteerida uute totakustega,” rääkis ta.

Tarbija praegu päris igat ostu ei kaalu, aga on üldiselt ratsionaalne, teeb valikuid põhjalikult. Klient soovib võimalikult soodsalt kvaliteetset kaupa, seejuures meeldivat ostukeskkonda ja suurepärast teenindust. “Me ei suuda tarbija vastuolulisi soove rahuldada,” nentis Pastarus, et kauplejad on keerulises olukorras.

Kliendikaardid ei tööta. Klient käib harvem poes, ent on valmis kulutama lühema aja jooksul rohkem raha. See tähendab, et inimesed teevad oma osturetke eelistuste alusel ning kui kaupmees ei ole kliendi eelistuste hulgas, on see kaotus. Kliendilojaalsusprogrammidesse Pastarus ei usu. “Ära kaotada ei saa, aga ega need ei tööta ka,” hindas ta.

ABC Grupi omanik Jüri Vips märkis, et klient muutub aina teadlikumaks ja targemaks ning kaupmees peab sellega arvestama – hädavajalik on trendiga kaasas käia. Tema sõnul on Eesti klient on üldjuhul väga väikese sissetulekuga ning talle on leib olulisem kui tsirkus.

LPP Retail Estonia juhi Hendrik Passi hinnangul on tarbijalt ostuotsuse väljameelitamine muutunud parajaks väljakutseks. Ainus võimalus ellu jääda on tema sõnul piisavalt lai kaubavalik, mis sunnib klienti rohkem aega kauplustes veetma.

Pastaruse sõnul on kaupmehed rohkem kui kunagi varem elevil, mis juhtub e-kaubandusega. Läbimurde ootuses on oldud juba aastaid, ent seni seda toimunud pole, mistõttu on ootus ikka õhus. Ta ennustas läbimurret aastatel 2014–2018.

Hoiatavad numbrid. Danske Banki ettevõtete panganduse direktor Tõnu Vanajuur manitses kaupmehi olema ettevaatlikud. “Meie praegused numbrid ütlevad pigem, et ostke kiiver. Siiski on tunnelis valgust näha, loodetavasti ei ole see rong,” ütles Vanajuur. Ta tõi välja kaks hoiatavat näitajat: jaekaubanduse kasv jäi esimesel poolaastal tagasihoidlikuks ja kõikuvaks, elektri hinna tõus laastas tarbijate kindlustunnet ja kriisieelse tasemeni on veel pikk maa minna. “Positiivsed suundumused tarbijate kindlustundes viimase kolme aasta jooksul võivad olla pidurdunud,” hoiatas ta.

Praegu tõstavad ettevõtjad palku kasumi arvel, tööviljakus ei ole paranenud. Vanajuur pakub, et kaubanduses võib efektiivsus olla kinni kahes märksõnas. Esiteks – kaubavarude kiirus ehk kuidas kaupa optimaalselt liigutada, et teenida rohkem olemasoleva ressursiga. Ja teiseks – investeeringud tehnoloogiasse. Kaupmees vaatab tööjõukulu ühelt poolt ja investeeringuid tehnoloogiasse teiselt poolt ja panustab rohkem pigem siiski inimressurssi. “Kui vaadata pikemas perspektiivis, siis tuleb neid investeeringuid tehnoloogiasse nüüd tegema hakata,” rõhutas Vanajuur.

Iga kolmas teenindaja otsib uut töökohta

CV Online’i juhataja Agu Vahur ja turundusjuht Heikko Gross tõdesid, et kaubanduses on töötajad kõige liikuvamad. Iga kolmas klienditeenindaja on avatud pakkumistele.Kaubanduses tunnevad töötajad enamasti, et nad on alatasustatud. CV Online’i uuringust selgus, et  sellel arvamusel on nii klienditeenindajad kui ka tippjuhid. Noorem generatsioon on Grossi hinnangul tööd otsides valivam ning meelepärase puudumisel ei tehtagi midagi.Võrreldes eelmise aasta aprilliga on CV Online’i andmetel keskmine palgatõus kaubanduses olnud 13 protsenti, tööturul üldisel 10–15 protsendi juures.LPP Retail Estonia juht Hendrik Vips rääkis, et palkab aastas tööle ligi sada inimest. “Konkurents on nii suur, klienditeeninduse taset alla lasta ei saa,” nentis ta. Kõige suurem mure on tema sõnul see, et madalat palka saavatel inimestel ei ole motivatsiooni töötada. Samuti on probleeme keeleoskusega. “Eestis on kõrgema elatustasemega piirkondi, kus on keeruline töötajat leida – sinna lähevad tööle pigem vene rahvusest noorukid,” rääkis ta. “Võime koolitada, palju tahame, aga kui inimesel pole motivatsiooni, siis ta vaatab tuimade silmadega ja teeb tööd tuimade silmadega edasi, sest palk on alati liiga väike.”Inimeste motiveerimiseks väikese palga juures tuleks Vipsi sõnul võimaldada töötajale sportimist, tõsta inimeste eneseusku kiitusetahvlite ja muu sarnasega. “Tuleb pakkuda tsirkust, leiba on alati vähe,” ütles Vips.ABC Grupi omanik Jüri Pass rõhutas, et palka saab tõsta siis ja ainult siis, kui tulud suurenevad. “Ettevõtja peab tulu teenima, et oma investeeringuid garanteerida. See tuleb inimesele selgeks teha. Kui meie pakutud palk ei rahulda, siis tuleb ise ettevõtjaks hakata,” ütles ta.

Jaekaubanduse TOPi võitja ootab tänavu 20% kasvu

Eelmise aasta tulemuste põhjal parimaks jaekaubandusfirmaks osutunud Põldma Kaubanduse omanik ja tegevjuht Heinar Põldma ootab sellelt aastalt 20protsendist käibe kasvu. Tänavu on tema hinnangul kaubanduses edu saavutada kindlasti raskem kui möödunud aastal, sest majanduskasv on sellel aastal vähenenud ja konkurents suurenenud.

Millised on Teie hinnangul trendid kaubanduses? Aina rohkem hakkavad domineerima suured kaubandusketid ja uutel üksiküritajatel on väga raske läbi lüüa, sest nende teadmised, rahalised võimalused ja kontaktid on väiksemad kui kettidel. Kuid suure töö ja kannatlikkusega on võimalik edu saavutada, kuid see võtab aega vähemalt 5–6 aastat, enne kui suudad luua oma väikese kaupluseketi.Kaubandus liigub samas rütmis mis majandus, kuid ta reageerib kriisidele natuke hiljem.

Kuidas saavutasite 2012. aasta head tulemused? Meil on tublid töötajad, kaubanduskeskused on teinud väga head tööd ning brändid on tugevad. Meie ettevõtte töötajate 2011. aastal alustatud muudatused (turundus, kaupluste uus disain, uued brändid) hakkasid vilja kandma.

Millist tulemust ootate sel aastal? Kust tulemus tuleb? Tänavu ootame 20% käibe kasvu, sellest hulgimüügi kasv on umbes 10%.  See aasta oleme avanud kaheksa kauplust ning kaks tuleb veel. Suuremat kasvu ootame uute kaupluste toel. Vanematel kauplustel oli üheksa kuu põhjal käibe kasv 6,4%, kuna suvine allahindlus tõi suurema käibe kasvu. Kuid kasvueesmärki saavutada on kindlasti raskem  kui möödunud aastal, sest majanduskasv on sellel aastal vähenenud ja konkurents suurenenud.Järgmisel aastal arvestame olemasolevate kaupluste 2,5% kasvuga. Rõivakaubanduses tundub, et majandus ei kasva nii palju, kui ennustatakse.

Kas pigem arendate eraldi brändikauplusi või keskendute rohkem suurematele kauplustele, kus on mitmed brändid esindatud? Arendame eraldi kauplusi ja multibrändikauplusi võrdselt –  meil on 30 brändikauplust (Guess, Tommy Hilfiger, Pepe Jeans, Diesel, Tom Tailor) ja 30 multibrandikauplust (Denim Dream, Mustang, Outlet).Keskuses on kauplused nii konkurendid kui ka partnerid. Sellest tuleb ka sünenergia, läbi mille on võimalik rohkem müüa. Mida tugevamad kauplused tulevad keskustesse, seda suuremaks muutub meie käive. H&M tuli näiteks Riias Alfa keskusesse, seal suurenes meil mõlema kaupluse käive umbes 20%. Ja samas kõrval asuvasse keskusesse ei tulnud H&Mi, siis seal keskuses meie kaupluste käive vähenes, sest kliendid hakkasid käima pigem seal keskuses, kus soovitud kauplus asus. Kui aga H&M tuleb lõpuks kõikjale, siis kaob uudsus ja kõik jääb endiseks.

Kui suur on Teie arvates e-kaubanduse pealetung? Kas ennustate sealt suurt kasvu? E-kaupluse osakaal on praegu käibe poolest võrreldav meie väikese poe tasemega, kuid kasv on sõltuvalt reklaamikampaaniatest väga suur.Laienesime just Lätti, Leetu ning sealt edasi juba plaanime liikuda Soome. Et e-poega edu saavutada, peavad mahud olema suured, kuid Eestis on need küllaltki väikesed. Edukas olemiseks pead e-poodi tegema tervele Euroopale.