• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Royal Mail helistab börsikella

    Kuningas Henry VIII loodud ligi 500 aasta vanuse ajalooga Briti postiteenistuse aktsiad viiakse börsile. Läbi on saanud aktsiapakkumine. Täna peaks algama Londoni börsil aktsiatega tingimuslik kauplemine.

    Ettevõte tegeleb postisaadetiste kokkukogumise, sorteerimise, transpordi ning pakkide ja kirjade kojukandega. Enne aktsiate avalikku pakkumist eraldati ettevõttest postkontorid ning riik võttis ettevõttelt pensionikohustused. Royal Mailist saab ühe suurema aktsionäride ringiga ettevõte Ühendkuningriigis. Royal ­Maili IPO on Suurbritannia suurim erastamine alates 1990ndatest. Aktsiapakkumisega võib Briti valitsus saada 1,7 miljardit naela.
    Hallil turul ehk kihlveokontorites on näha, et Royal Maili aktsia võib alustada kauplemist 20% üle emissioonihinna. Pakkumine algas 27. septembril ja märgiti mõne tunniga täis. Pakkumine lõppes 7. oktoobril ning tingimuslik kauplemine peaks börsil algama 11. oktoobril. Pakkumine märgiti seitse korda üle.
    Arvestades investorite aktiivsust on Briti opositsioon hakanud lärmama, et 360aastase kompanii aktsiapakkumine on maksumaksjatele ebaõnnestunud ja toob kullasaju vaid lühiajalistele spekulantidele. Algselt oli aktsiapakkumise hinnavahemik 260–330 penni, kuid see tõsteti vähemalt 300penniseks. 330pennise hinna juures saaks Suurbritannia valitsus 522 miljoni aktsia müügist 1,72 miljardit naela ning see teeks kompanii turuväärtuseks 3,3 miljardit naela.
    Kuuldavasti said investorid aktsiad võileivahinnaga. “Teiste börsil kaubeldavate postiteenistuste väärtuse alusel on Royal Mail soodsalt hinnatud ja peaks maksma 3,7–4,5 miljardit naela,” ütles maaklerfirma Panmure Gordoni analüütik Gert Zonnevelt Bloombergile. “Seega pakub aktsia hind iseäranis head sisenemisvõimalust.”
    Briti postiteenistus on muutnud maailma rohkem, kui me oskame arvatagi. Tänapäeval tundub see kõik ju enesestmõistetav. Suureks leiutiseks oli 1839–1840 ühe tariifi kehtestamine postisaadetiste saatmiseks kogu Suurbritannias ja Iirimaal, olenemata sellest, kui pika vahemaa saadetis riigi sees läbis. Veel suurem uuendus oli, et posti kättetoimetamise eest pidi tasuma posti saatja, mitte saaja. 6. mail 1840 nägi tänu Sir Rowland Hillile ilmavalgust postisaadetisele kleebitav postitasu maksmist tõendav paberitükike ehk maailma esimene postmark Black Penny. Kuna Suurbritannia oli esimene maa, kes lasi välja postmargid, puudub neil riiginimi. Praeguseni ilmuvad Suurbritannia postmargid ilma riiginimeta ning nendel on alati kujutatud ka valitsev monarh. Briti leiutis levis kulutulena üle maailma ning paljud riigid ja asumaad hakkasid marke välja laskma. 1840. aastal ellu viidud reformide tulemusena kasvas postisaadetiste saatmine plahvatuslikult ning muutus odavaks, kiireks ja kättesaadavaks teenuseks. 19. sajandi lõpupoole sai kirjutada Londonis kirja ja saada vastuse mitu korda päevas, kuna selles linnas toimus posti kojukanne 6–12 korda päevas. Tänu markide ilmumisele tekkis maailma üks populaarsemaid harrastusi margikogumine ehk filateelia.
    Rikastuvad postiljonid. Kuigi Briti postitöötajate ametiühing ähvardas esialgu ettevõtte börsile mineku vastu streikima hakata, ei ole see veel teoks saanud. Küll aga jätsid aktsiad märkimata 371 töötajat 150 000 postitöötajast. Osa aktsiaid said töötajad tasuta, kuid nad said osta ka kuni 2000 naela väärtuses aktsiaid eelistingimustel. Eraisikutest aktsiamärkijaid oli 700 000, ütles Suur­britannia majandusminister Vince Cable. See on Financial Timesi andmetel võrreldav 1984. aastal British Telecomi 750 000 väikeinvestori ja 1986. aastal British Gasi 1,5 miljoni väikeinvestoriga.
    Võimalik, et kohe ei ole enam mõistlik börsilt aktsiat osta, IPOst ei saanud Eestis aktsiaid märkida – parem on oodata streiki, mis võib alata 23. oktoobril. Selle üle hääletab ametiühing 16. oktoobril. Selle uudise peale võiks aktsia reageerida langusega. Royal Maili üks oht ongi töötajate streigid.
    Royal Mail võib olla huvitav dividendiaktsiana, kuid kasvuettevõtet on raske näha. Kirjade saatmine on kahanev trend, pakisaatmine on parem äri, kuid Royal Mailist parem võib olla Deutsche Post tänu Aasias domineeriva DHLi kasvavale ärile.
    Eesti Post börsile?
    Kuigi börsiettevõtted on lisaks kohe lisanduvale Briti postiteenistusele ka Austria, Hollandi, Belgia ja Saksamaa postiteenistus, ei paista Eesti Posti omanikul poliitilist tahet ettevõtet börsile viia. Sama kehtib ka teiste riigiettevõtete, nagu Eesti Energia, Eleringi ja Tallinna Sadama, aktsiate kaubeldavaks muutmise kohta. Kõlama jäi vaade, et tänavu 95aastaseks saav Eesti Post on natuke liiga väike ettevõte. Tänavu möödub ka 375 aastat riikliku postikorralduse algusest Eesti aladel.“Eks ta peamiselt skaala­probleem ole, nagu paljudel teistel tublidel Eesti/Balti firmadel,” ütles Superia juht Henrik Igasta. “Börsifirmaks vajalik mastaap on riigile kuuluvatest äriühingutest ikkagi Eesti Energial, Eleringil ja Tallinna Sadamal.”“Tulevikuplaanide ja omandisuhete kohta ning selleteemaliste plaanide suhtes tuleks ikka omanikult küsida,” ütles Eesti Posti nõukogu esimees Meelis Atonen.“Mina ei näe börsileminekus kasutegurit. Pigem tuleks erastada strateegilisele partnerile,” jätkas ta. “Logistikaäris on mastaabiefekt väga oluline. Börsile viimine siin kuidagi ei aita.”Börsile viimise kommenteerimise soovitas jätta aktsionärile ka Eesti Posti juhatuse esimees Aavo Kärmas.“Riigi äriühingute börsile viimist on viimaste aastate jooksul korduvalt arutatud. Eesti Posti kohta tehti näiteks 2008. aastal analüüs, kus leiti, et äriühingu strateegiat ja Eesti sotsiaalmajanduslikke huvisid arvestades võiks pikemas perspektiivis olla otstarbekas enamusosaluse müük strateegilisele investorile,” kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mille haldusalas on Eesti Post.“Praegu on siiski peetud vajalikuks riigi täisosaluse säilitamist, sest Eesti Post täidab jätkuvalt avalikku funktsiooni (universaalne postiteenus olukorras, kus on avatud turg ja kirjateenuste maht pidevalt väheneb ehk pole teenusena tegelikult majanduslikult otstarbekas),” jätkas ministeerium. “See tagab, et avalikust huvist lähtuv teenuse osutamine säilib.”
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Ulla: kui kukud, tõuse ja proovi uuesti!
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Meta jääb vähemalt Nasdaqil esialgu Facebookiks edasi
Nime Meta Platformsiks vahetanud Facebook kaupleb veel mõnda aega Nasdaqi börsil vana sümboli FB all.
Nime Meta Platformsiks vahetanud Facebook kaupleb veel mõnda aega Nasdaqi börsil vana sümboli FB all.
Põllumajandustootjate TOP: olukord on pinev, aga samas ka põnev
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Digi-Eesti lööb Dubai Expol laineid burgeriga
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.