Soolist palgalõhet vähendab stereotüüpide lõhkumine

Toimetuse hinnangul on sooline palga­lõhe Eestis naiste ja meeste vahel põhjustatud peamiselt stereotüüpidest ning neid peavad lõhkuma naised ise. Samal ajal on tööturg täis veel kõikvõimalikke teisi palgalõhesid, mis ühel või teisel moel probleeme põhjustavad.

Töötajate sugu pidi jooksva palgalõhe teema tõusetus taas statistikaameti uuringu tulemustes, mille järgi sama haridusega meeste ja naiste palgavahe on Eestis 40 protsenti. Täpsemalt uuriti aastatel 2006-2011 kõikide kutse- ja kõrgkoolide lõpetanud töötajate kuu keskmist brutosissetulekut, mis meestel ulatus 738 euroni ning naistel 525 euroni. Tõsi küll, sellise tulemuse tagas on suuresti see, et sama eriala lõpetanud on teinud tööturul erinevaid valikud. Tihtipeale on meeste osaks ka “kallimad” erialad. Viimast võib samuti üheks stereotüübiks pidada, aga selle murdmiseks tuleb enamatel naistel lenduriks või laevakapteniks pürgida.

Euroopa suurim. Võrreldavate andmete puhul ehk samal töökohal ja sama tööd tegevate meeste ja naiste palgalõhe on inimarengu aruande kohaselt meil jätkuvalt Euroopa suurim. Eesti naised saavad meestega võrreldes samaväärse töö eest 28 protsenti väiksemat tasu. Vaevalt küll, et meestöötaja tööandja jaoks lihtsalt niisama veerandi võrra usaldusväärsem on, et talle rohkem maksta. Või et rohkem sunnib maksma inimkonna ajaloost aastatuhandete tagant kaasa tulnud arusaam, et kütist mehele ongi rohkem ette nähtud.

Eraettevõtjast tööandja ei hinda sugu, vaid kokkuhoidu. Kindlasti ei saa meeskassiir (n-ö tavapäraselt naiste amet) kaubanduskeskuses lihtsalt 28 protsenti enam palka, sest on mees. Ikka suures plaanis samapalju kui naiskolleegid. Paljudes ettevõtetes on ju omanikeks või juhtideks naised. Pole aga kuulda, et seal naised meestest märksa rohkem teeniksid, nagu võiks ehk eeldada. Töösuhte juures hinnatakse oskusi, töökogemust ja ettevõtte võimalusi, mitte töötaja sugu.

Küll aga näitavad uuringud tõesti, et naised ise on keskeltläbi harjunud vähem palka (juurde) nõudma ning valmis kergemini leppima väiksema palgaga kui mehed. Loomupärasest suurem alalhoidlikkus ei luba nii kergekäeliselt ka töökohast loobuda.

Sookvoot ei aita. Erinevate sookvootide kehtestamine annaks teataval määral tulemust nii tööhõive kui ka palkade võrdsustumisel. Teisalt aga toob kohustuslikus korras soo järgi ametikohtade üle otsustamine kaasa mõttetu üleadministreerimise ning see omakorda võib mõjuda laiemas plaanis ettevõtlusele pärssivalt. Avalikus sektori puhul ei tohiks aga palgalõhe üldse probleemiks olla.

Küll aga aitaks nii soolise kui ka teiste palgalõhede vähenemisele kaasa palkade avalikustamine, mida Äripäev on varemgi soovitanud. Õiglane ja läbipaistev palk ning selle kehtestamise kriteeriumid on tööheaolu huvides väga olulised, nii naiste kui ka meeste puhul. Palgalise ebavõrduses tajumine on üks peamisi põhjusi, miks isegi muidu meeldiva töökoha puhul hakatakse kaaluma töökoha vahetust. Mehed kiiremini, aga stereotüüpe purustavad naisedki üha enam.