• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööjõuturu tervendamiseks leidub hulk lihtsaid lahendusi

    Peame töövõtjatele näitama, kus ja kuidas on võimalik luua kõige rohkem väärtust ning kuidas nendele “meepottidele” ligi pääseda. Suure palga maksmine on seejärel tühiasi.

    Väljarännet peatada pole võimalik. Suurendame parem sisserännet ja loome põhjusi rohkem sisse ja tagasi rännata. Maailma ja meie riigi avatus on vääramatud tegurid, mis kõditavad inimeste lootusi ja uudishimu ning ahvatlevad meid üha põnevamatele rännakutele. See on vältimatu. Oluline on, et me ka tagasi tuleksime – võimalusel koos ettevõtlike sõpradega. Olgu siis paari kuu või mitme aasta pärast.
    Tööjõu- ja palgaprobleemid on tihedalt seotud ettevõtlusaktiivsuse küsimusega. Meil oleks oluliselt vähem madala palga ja väljakutsete puudumise tõttu väljarändajaid, kui majanduskeskkond pakuks piisavalt julgustust eneseteostuseks ettevõtjana. Ettevõtjana võib ju endale palka maksta just nii palju, kui keegi soovib. Tegelikult on ettevõtjaks hakkamiseks vaja ennekõike julgust(ust) ja turvatunnet, aga ka igasuguseid toetusmeetmeid, mis mõlemat komponenti sisaldavad.
    Bürokraatia takistab ettevõtluse arengut.  Praeguseks Eestis välja arendatud ülibürokraatlik lähenemine ettevõtluse ergutamisele ei täida oma eesmärki. Kõik, kes on lähemat tutvust teinud toetuste, garantiide ja soodustingimustel laenude taotlemisega, teavad, millest ma räägin. Taotlusi käsitlevad enamasti kontrollijanust läbiimbunud bürokraadid, kes juba ammu ei erista isiklikku eesmärki – tähtis, vajalik ja ilmeksimatu olla – ettevõtluse edendamise sihist. Bürokraadid moodustavad võimsa ettevõtluse pärssimise süsteemi, mille kadalipust tõesti vaid kõige nutikamad läbi loovivad.
    Kahjuks ei pruugi need kõige nutikamad olla aga kõige edukamad või isegi ausamad. Tegelikult on meil vaja, et toetused ja ergutusmeetmed jõuaksid kõigi ettevõtlikeni, kelle hulgas on kindlasti ka edulood, mis kompenseerivad kuhjaga ka tehtud eksimused. Ja eksida peaks olema lubatud.
    Töövõtjad on muutunud, tööandjad ei jõua järele. Töötaja ootused tööle ja töötamise tingimustele on viimastel aastatel järsult muutunud. Samas areneb ettevõtete juhtimine ja personalipoliitika kantuna konservatiivsetest ja vananenud tavadest. Töötajad tahavad olulisemalt suuremat vabadust enda üle otsustamisel, rohkem tunnustust isegi igapäevaülesannete täitmise eest kui kunagi varem. Nad tahavad sõbralikku meeskonda, korralikku palka jne. Kõiges selles pole midagi uut, kuid enamiku ettevõtete juhtimisstiilis see teadmine ei kajastu. On aeg hakata oma süsteeme vastavalt kohandama.
    Töötuskindlustusmaksete ülejäägi arvel võiks oluliselt suurendada ettevõtlusega alustamise toetusi. Selle asemel, et nii ettevõtete kui ka töövõtjate jaoks tühisel määral leevendada maksukoormust, võiks “ülejääva” raha investeerida inimestesse, kes soovivad alustada ettevõtlusega. Ülejääva raha probleemist saaks automaatselt osaline lahendus madala ettevõtlusaktiivsuse probleemile. Kui toetuste süsteemi nutikalt rakendada, võib selle raha panna ennast ka taastootma – näiteks maksaksid edukalt alustanud ettevõtjad saadud toetused tagasi, et neid saaks kasutada järgmiste alustajate toetamisel.
    Palgad on tõusnud kasumite arvel? Väga hea, suund on õige! See tähendab, et tööandjad on senisest suurema osa oma teenitud rikkusest jaganud enda töötajatega. Mis on igati normaalne, arvestades, et kasum teeniti koos. Pealegi ei määra Eesti ettevõtete konkurentsivõimet turul mitte see, kui suurt kasumit nad on võimelised teenima, vaid võime pakkuda turunõudlusele vastavaid tooteid-teenuseid konkurentsivõimelise hinna ja kvaliteediga, teenides ise seejuures kasumit.
    Palgad peavadki kiiresti tõusma. See on oluline faktor palgaväljarände pärssimisel, millel on pikaajaliselt majandusele kahtlemata positiivne mõju. Palgataseme tõusmisel üle teatud kriitilise piiri pidurdub ka palgaväljaränne oluliselt. Küsimus on lihtsalt selles, millel palgatõstmine põhineb. Palku ei tohiks tõsta kampaania korras, omamata adekvaatset arusaama väärtusloomest. Pigem tuleks palgaturule tuua seninähtust oluliselt suurem läbipaistvus. Iga inimene peaks teadma, milliseid kompetentse rakendades suudab ta luua kõige rohkem lisaväärtust ja teenida kõige rohkem palka ning mis ta peaks tegema, et vajalikud kompetentsid omandada.
    Rainer Aunpu esineb Äripäeva palgafoorumil 17.10
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Börs: Dow Jones tõusis kaheksa kuu kiireimas tempos
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: börsi uustulnuk, Elisa uus juht ja abilinnapea
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Aita valida Aasta Ettevõtja 2021
Äripäev valib taas aasta silmapaistvaimat ettevõtjat. Teie ees on nominendid, kes sel aastal tiitlile rebivad.
Äripäev valib taas aasta silmapaistvaimat ettevõtjat. Teie ees on nominendid, kes sel aastal tiitlile rebivad.