VEB Fond: Vahur Kraft käis riigikogus tunnistusi andmas

Kraft on üks VEB Fondi saaga võtmetegijatest. Tema allkirjastas Eesti Panga asepresidendina 1995. aastal dokumendi, mille järgi kuulus TSL Internationalile nõudeid külmutatud rahale 32,3 miljoni dollari väärtuses. VEB Fondi ametliku bilansiseisu järgi sellel ettevõttel nõuded puudusid. Seega oli Kraft üks VEB Fondi juhtfiguuridest, kes piltlikult öeldes tegi Vene ärimehele, TSL Internationali omanikule Aleksandr Mattile mitmekümne miljoni dollari suuruse kingituse.

Viimase aasta jooksul on ­Kraft piirdunud VEB Fondi teemat kommenteerides vaid lakooniliste e-kirjadega.

Ajast ei piisanud. Ehkki esialgse plaani järgi pidi Kraft komisjonile VEB Fondi asjus aru andma poolteist tundi, ei mahtunud üritus ka kahe tunni sisse ära. Temale esitasid küsimusi komisjoni kuulunud rahvasaadikud, neist agaraim oli Aivar Riisalu. Ent kohal oli ka riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo.

Ajakirjanikke komisjoni istungile ei lubatud, mistõttu tuli toimuvat jälgida ribikardinate vahelt. Komisjoni ruumist kostusid üpris tihti sõnad “allkiri” ja “kirjavahetus”. Võis järeldada, et suur osa ajast räägiti sellest, mis asjaoludel sattus Krafti allkiri enam kui 32 miljoni dollari väärilisele dokumendile, mis edastati Vnešekonombanka.

Kraft oli ennast hästi ette valmistanud. Tema jaoks oli broneeritud riigikogus konverentsisaal, kus pangajuht saaks pärast komisjoni istungit pressikonverentsi anda. Samuti oli selleks ajaks koostatud juba eraldi slaidiseanss ja pressiteade, millega Kraft Eesti Panga auditi eksitavaks nimetas. Seda väitis ta auditi abil, mille oli koostanud audiitorfirma Rödl & Partneri abiga.

Paraku ei jäänud Kraftil pikalt aega ettekande tegemiseks, sest ta pidi lennukile tormama. Ta kandis kibekiirelt ette põhipunktid, mille vastu Eesti Pank jaanuaris avaldatud auditis oli eksinud. Nimelt polnud Krafti sõnul õige väide, et TSL Internationalil puudusid nõuded: neid oli 1992. aastal 6,9 miljoni dollari väärtuses. Samuti polnud tema hinnangul adekvaatsed Eesti Panga auditi põhjal tehtud järeldused, justkui TSLi nõude suurendamine oleks olnud planeeritud tegevus.

Kraft tõi ettekandes välja, et kogu selle teema kohta pole olemas kõiki dokumente ja pangavälist informatsiooni pole arvesse võetud.

Allkirja andmist ei mäleta. Suur osa pressikonverentsi küsimusi keerles aga endiselt 32miljonilise dokumendi ümber, kus Krafti allkiri seisis. “Sellel dokumendil tundub olevat minu allkiri,” nentis ­Kraft. Kuid tunnistas samas, et ta ei mäleta selle allkirja andmist. Seepeale võttis demonstratiivselt kätte enda ees laual asetseva kausta, nagu piltlikult näitamiseks, kui palju pabereid pidi tema kui toonane Eesti Panga direktori kohusetäitja läbi töötama ning allkirjastama.

Krafti ettekanne kestis vähem kui 10 minutit ja hiljem ei jõudnud ta enam täiendavatele küsimustele vastata, sest tormas lennujaama.

VEB Fondi uurimiskomisjoni juht Rainer Vakra sõnas pärast Krafti lahkumist, et uurimine on läinud uute tunnistuste ja asjaolude lisandumisel üha keerulisemaks. Ka Kraft olevat ise välja pakkunud inimesed, keda uurimiskomisjon võiks küsitleda. “Ta palus üle küsida teatud härrasmeeste käest,” teatas Vakra.

Praegu on VEB Fondiga seotud asjaolude uurimisel esile tõusnud mitu versiooni. Mitte ükski neist ei tundu veel teistest tõesem.

 

Kallas ja Kraft olid võtmetegelased

VEB Fond oli riiklik organisatsioon, mis moodustati 1993. aastal eesmärgiga koondada Vene Välismajanduspanga vastu esitatud nõuded umbes 1,1 miljardi krooni väärtuses.Fondi asutaja ja haldaja oli Eesti Pank ja vara omanik Eesti riik. Seega olid võtmetegelased fondi juures Eesti Panga endised presidendid Siim Kallas ja Vahur Kraft. Samuti on fondi nõukogusse kuulunud endised rahandusministrid Andres Lipstok ja Mart Opmann.15. veebruaril 2012 võttis riigikogu vastu otsuse likvideerida VEB Fond ja jagada fondi varad sertifikaadiomanike vahel kompensatsiooniks.2012. aasta mais saatis VEB Fondi likvideerija Rein Järvelill riigikohtule kirja, kus seisab must-valgel: a) VEB Fondist on kadunud üle poole miljardi krooni; b) 108 miljonit haihtus ühegi alusdokumendita; c) Eesti Pank esitas tõenäoliselt Moskvast külmutatud varade kättesaamiseks valeandmeid.tänavu jaanuaris avaldas Eesti Pank VEB Fondiga seotud auditi tulemused, millest selgus, et Eesti Pangas oli 1995. aastal loodud valeandmetega dokument, millega anti Vene firmale TSL International 32,3 miljoni dollari ulatuses nõudeid Vnešekonombankile.