Kõige hullem hoiti ära

Vihased on ka USA ettevõtjad. Paljud on nördinud, et muidu ärisõbralikud vabariiklased ei kuulanud hoiatusi, et valitsuse töö halvamine oma nõudmiste saavutamiseks ja riigi pankrot kahjustavad USA enda majandust.

Viimasel minutil õnnestus kõige hullemat siiski vältida – USA Kongress tõstis kolmapäeval napilt enne kella kukkumist valitsuse laenulimiiti, mis hoidis ära maailma suurima laenuvõtja pankroti. Kinnitati ka eelarve, mis võimaldas oktoobri algusest sundpuhkusel olnud USA valitsusametnikel eile tööle naasta.

Terava vastasseisu põhjused jäid aga kõik alles. See tähendab, et paari kuu pärast võib kogu tsirkus uuesti korduda.

Võideti vaid aega. “Ilmselgelt on see kergendus, et tõsine vapustus rahvusvahelises maksesüsteemis jäi olemata, et jõuti kokkuleppele,” ütles eile Rootsi rahandusminister Anders Borg, kes kinnitas, et koos keskpanga ja finantsinspektsiooniga on ohuolukorrad Rootsi pankadele (mis domineerivad ka Eesti turul – toim) hoolikalt läbi kaalutud.

“Rootsi pankadel ei ole kuigi palju USA lühiajalisi võlakirju ning Rootsi pangad on astunud samme, et neil oleks hea juurdepääs dollaritele,” ütles minister agentuurile TT.

Samas viitas ta, et kokkuleppega nihkusid vastasseisu põhjustanud probleemide lahendamise tähtajad vaid tuleva aasta algusesse edasi.

“See on ebakindlust lisav moment,” nentis ta.

Ikka pole selgust, kuidas USA oma eelarvekulud kontrolli alla saab ja võlakoormat vähendab. Vabariiklased ütlevad, et on ka eelarvekõneluste järgmistes voorudes vastu maksude tõstmisele, demokraadid keelduvad aga tervishoiu- ja sotsiaaltoetusi kärpimast ilma täiendava maksutuluta.

USA ettevõtjad on mures, et terav polariseerumine ei võimalda edasi liikuda ka muudes ettevõtjate jaoks olulistes küsimustes nagu USA uus immigratsiooniseadus või maksureform. Nii ütlesid mitmed ajalehele Wall Street Journal, et plaanivad järgmistel valimistel toetada radikaalsete teeparteilaste asemel pigem mõõdukaid vabariiklasi, kes suudaksid kompromisse sõlmida.

“Ma ei ütle vabariiklaste parteist lahti, aga ma kavatsen toetada mõõdukust,” ütles üks küsitletud ettevõtja, Catamaran Corp’i juht Mark Thierer.

Paljud ettevõtjad toetavad vabariiklaste sihti ohjeldada valitsuse kulutusi ja bürokraatiat. Ent valitud taktika – kahe aasta jooksul juba teine napilt ära hoitud riigi pankrot, on paljudele vastuvõetamatu.

Nii tippreitinguga riiki ei juhita. Reitinguagentuur Fitch ähvardas sel nädalal USA  tippreitingust ilma jätta, kuna poliitikud ei ole võimelised riigile olulistes küsimustes kokku leppima. S&P juba tegigi seda eelmise patiseisu järel 2011. a augustis.

Närvilised on ka USA suurimad kreeditorid eesotsas Hiinaga, sest USA võlakirju on harjutud pidama riskivabaks varaklassiks. Juuli seisuga oli Hiinal USA võlakirju 1,28 triljoni dollari väärtuses.

USA peab kandma oma vastutust maailma suurima majanduse ja maailma peamise reservvaluuta riigina, manitses sel nädalal Hiina aserahandusminister Zhu Guangyao.

Finantsturud seevastu ei lasknud ennast eriti häirida, eeldades õigesti, et viimasel minutil lepitakse kokku. Või kui ei lepita, siis tulevad keskpangad appi.

Keskpanga toetus jääb pikemaks ajaks. Vahepeal juba kriisimeetmete lõpetamist kaalunud USA keskpank lükkab nüüd tugiostude piiramist ilmselt edasi, prognoosisid eile maailma suurim võlakirjafond Pimco ja suurim varahaldur BlackRock Inc. USA Föderaalreservi juht Ben Bernanke nimetas septembris poliitilist riski ühe põhjusena, miks keskpank praegu sellest plaanist loobus. Janet Yellen, kelle Obama pakkus välja Bernanke mantlipärijaks, on samuti stiimulite toetaja.

USA poliitikute suutmatus teha konstruktiivset koostööd õõnestab dollari staatust maailma peamise reservvaluutana.

“Sellised sündmused ei põhjusta üksi lühiajalist heitlikkust, vaid võivad õõnestada usaldust dollari kui reservvaluuta ja kogu USA finantssüsteemi vastu,” ütles Venemaa keskpanga juht Elvira Nabiullina.

Hiina väljendas oma frustratsiooni riikliku ­uudisteagentuuri Xinhua juhtkirjas, kus kutsuti üles globaalset majandust de-amerikaniseerima. Vaja on reforme, mis kaitseks ülejäänud maailma USA poliitilise kaose vapustuste eest.

IMFi juht Christine Lagarde manitses eile USA poliitikuid kokku leppima pikemaajalises eelarvekavas ning leidma võlalimiidi tõstmiseks kestvama mooduse.

 

Kokkulepe annab ajutise lahenduse

Kongress pikendas valitsuse laenuvolitusi 7. veebruariniValitsuse rahastamine on tagatud 15. jaanuariniEelarvevaidluste lahendamiseks moodustatakse komisjon.

 

Kahjud kokku

Tööseisak  USA valitsusasutustes, mis vältas 16 päeva, lõikas agentuuri S&P hinnangul 0,6% neljanda kvartali SKP kasvust, mis vastab 24 mld dollarile.Eelarvelahingud on analüüsifirma Macroeconomic Advisors hinnangul aastast 2009 kärpinud USA majanduskasvust 0,3 protsendipunkti.Kõige suuremat kahju on aga kandnud USA maine ja usaldusväärsus.