Vallad soovivad suuremat vabadust

Äripäev küsis enne valimisi kõigilt ametis olevatelt omavalitsusjuhtidelt, mida tuleks riigi tasandil teha, et omavalitsuste tulubaasi suurendada ning kuidas omavalitsused ise saaksid oma tulubaasi kasvatada. Omavalitsusjuhid on seda meelt, et just riigi tasandil tuleb teha muutusi, sest omavalitsuste endi võimalused tulubaasi suurendada on praegu väga piiratud.

Samuti pidasid omavalitsusjuhid mõistlikuks, et osa valdkondi rahastaks riik. Näiteks kohalike teede korrashoid ning lasteaedade ja koolide rahastamine.

“Kui riik on loonud teede hoolduses väga hea võimekuse, siis võiks riik hooldada ka kohalikke teid, selle asemel, et killustada raha ja luua paralleelseid struktuure omavalitsustes. Raha selleks tuleb ju nagunii maksumaksja taskust,” ütles Võru linnapea Jüri Kaver.

Mitu omavalitsusjuhti oli aga seda meelt, et kütuseaktsiisist kogutud summast peaks rohkem laekuma kohalikule omavalitsusele. “KOV peab saama aktsiisist suurema osa oma tulubaasi ning seda riigimaanteede arvel,” toonitas Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.

Abja vallavanem Peeter Rahnel pakkus välja, et kütuseaktsiisist peaks laekuma omavalitsustele 50%. “See aitaks tagada teede normaalse taastava remondi ja hoolduse,” märkis ta.

Õru vallavanem Andres Palloson soovitab aga kehtestada suurtele veokitele teemaksu ning kogutud raha tuleks kasutada kohalike teede remondiks. Palloson sõnul võiks Tallinna ja Harjumaa ette­võtetele kehtestada ka tulumaksu.

Tasu loodusvaradelt. Lisaks kütuseaktsiisile võiks riik ka osa loodusvaradelt teenitud tulust anda omavalitsustele.

Näiteks Helme valla­vanem Tarmo Tamm oli seisukohal, et riigile loodusvaradest minevast tulust pool peaks laekuma omavalitsusele. “Riigiettevõte RMK on maapiirkondades paiknevate metsade langetamise ja sealt riigikassa täitmisega üsna järje peal. Pean õigeks, et maakogukonnas olevast loodusvaradest saadav tulu peaks vähemalt 50% minema kohaliku kogukonna hüvanguks,” lausus ta.

Mitu omavalitsusjuhti oli aga seda meelt, et riigi ja omavalitsuste vahel kogutud maksutulude jaotamine sarnaneb ühe ja sama teki tirimisega. Mäetaguse vallavanema Aivar Surva hinnangul tuleks omavalitsustele anda suurem finantsautonoomia.

“Ma ei räägikski nii palju tulubaasi suurendamisest kui rohkem finantsautonoomiast. Ehk siis näiteks omavalitsusel peaks olema õigus kehtestada ise isiku tulumaks teatud piirides (näiteks 11–13% brutopalgast), kinnisvaramaks ja miks mitte ka tasu kinnisvaratehingutelt ja siis alles muud kohalikud maksud, mis on tegelikult väike osa tulubaasist,” rääkis ta.

Osa ettevõtte tulumaksust. Jõelähtme valla­vanem Andrus Umboja ütles, et omavalitsused peaksid saama osa ettevõtete tulumaksust. Omavalitsustel sisuliselt puuduvad võimalused tulubaasi suurendada, võimalik on vaid maamaksu määra muuta, lisas Umboja.

Seda seisukohta toetas mitu omavalitsusjuhti. “Riigil oleks mõistlik kavandada kohalikku eelarvesse osa ettevõtlusest laekuvast tulust. Näiteks praegu laekub ettevõtlusest saadav dividendi­tulu riigikassasse. Lisarahastust saaksime kasutada kohaliku ettevõtluse elavdamiseks ning töökohtade loomise soodustamiseks,” rääkis Otepää valla­vanem Merlin Müür.

Kaarma vallavanem Andres Tinno ütles, et omavalitsustel ei ole huvi ettevõtlust toetada, vaid elanikkonda suurendada. Kui osa dividendidelt kogutavast tulumaksust läheks omavalitsusele, siis paneks see muudatus omavalitsused rabelema ka ettevõtete meelitamise pärast, oli ta veendunud.

Valga linnapea Kalev Härk seoks ettevõttelt kogutavad maksud selle omavalitsusega, kus ettevõte tegutseb. “Ettevõtluse areng ja kohalik tulubaas on nõrgalt seotud, sest üksikisiku tulumaks laekub elukohapõhiselt, kuid paljud Valga linna ette­võtetes töötavad inimesed elavad Valgast väljaspool. Sadu inimesi käib Valgasse tööl Lätist. Sel puhul laekub üksikisiku tulumaks koguni otse riigieelarvesse, mistõttu, olgugi et omavalitsus pingutab töökohtade loomisele kaasaaitamisega, on saadav tulu eelarvesse ainult väga kaudne,” rääkis Härk.

Võhma linnapea Avo Põder lausus, et riigi tasandil peaks regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks rakendama ettevõtte tulumaksu kehtestamist ja diferentseerimist regionaalselt. “See võiks olla samm, mis pidurdaks rahvastiku koondumist Tallinnasse-Tartusse,” lisas ta.

Ühe lahendusena nähakse ka seda, kui omavalitsusel oleks võimalik mõjutada tööjõu maksu­koormust. Paistu vallavanema Ene Saare sõnul võiks maapiirkondades ettevõtluse soodustamiseks lubada maksuerisusi, mis aitaksid tööjõu maksukoormust piirkonnas vähendada.

Kohalikud maksud. Tulubaasi suurendamist kohalike maksude abil pidasid omavalitsusjuhid marginaalseks. “See on teoreetiline võimalus, kuid reaalsuses ei ole see väiksemates omavalitsustes võimalik,” ütles Lasva vallavanem Juris Juhansoo. Sõmerpalu vallavanema Aare Hollo sõnul on põhiline mängumaa maamaksu protsent, aga sellest saadav tulu on väga väike.

Mitu omavalitsusjuhti on seisukohal, et oma­valitsusel võiksid olla suuremad võimalused kehtestada kohalikke makse. Otepää vallavanem Merlin Müür ütles, et Otepää kui turismipiirkond võiks kehtestada turismimaksu või nn voodikoha maksu. Sellest laekuv tulu läheks sihtotstarbeliselt turismitaristu – matkaradade, spordirajatiste, vaatamisväärsuste – arendamiseks, korrashoiuks ja uuendamiseks, märkis ta.

Sarnasel seisukohal oli ka Kihnu vallavanem Ingvar Saare, kelle sõnul võiks väikesaarel olla võimalik kehtestada nn külalise tasu, mille abil saab omavalitsus katta avaliku ruumi haldamisega seotud kulutusi.

Maamaks. Mis puudutab aga maamaksu, siis peavad omavalitsusjuhid probleemiks seda, et pole toimunud maa korralist hindamist. Imavere valla­vanem Jüri Ellram rääkis, et esialgse kava järgi pidi maa hindamine toimuma iga kolme aasta järel, kuid seda on pidevalt edasi lükatud. “Praegu on maaressurss koondumas üha väiksema inimgrupi (kahjuks ka välismaalaste) kätte,” lisas ta.

Ka Maidla vallavanem Hardi Murula pidas ainsaks omavalitsuste tulubaasi suurendamise võimaluseks maade korralist hindamist. “Maapiirkondades on toimumas anomaaliad nii metsa- kui ka põllumaa hindadega, sest maamaks on madal ning maa hoidmine passiivse investorina lihtne,” märkis ta.

 

Ettepanekud tulubaasi suurendamiseks

Äripäev küsis omavalitsusjuhtidelt, mida tuleks riigi tasandil teha, et KOVide tulubaasi suurendada?

Kokkuvõte tehtud ettepanekutestElanike registreerimine tuleks korraldada paremini.Tuleb suurendada oma­valitsustele makstavat üksikisiku tulumaksu osa.Tulumaksu jagamisel tuleks arvestada lisaks elu­kohale ka inimese töökohta.Riigile loodusvaradest minevast tulust peaks pool laekuma omavalitsusele.Riik peaks soodustama noorte perede elamaasumist maale.Pool kütuseaktsiisist peaks laekuma kohaliku omavalitsuse eelarvesse.Raskeveokitele tuleks kehtestada teemaks, mis laekuks omavalitsustele.Ettevõtte tulumaksust osa peaks laekuma oma­valitsusele.Rohkem riigiasutusi tuleks viia Tallinnast välja.Omavalitsusel peaks olema suurem voli kehtestada kohalikke makse. Nt talumismaksu infrastruktuuri korrastamiseks, turismimaksu jm.Osa kohalike omavalitsuste funktsioone peaks riik võtma enda kanda (kohalike teede korrashoid, lastaedade ja koolide tegevus).Maa korraline hindamine tuleb teha ära.Omavalitsuste arvu peab vähendama. Riik loovutagu enda omanduses olev maa kohalikule omavalitsusele.

 

Valimisaktiivsus üsna kõrge

Valimistulemusi, valimisööl toimunut ja äriliidrite kommentaare eile hilisõhtul selgunud tulemustele saab lugeda täna Äripäeva veebiküljelt äripäev.ee.Tänases paberlehes avaldame vaid mõne eile enne lehe trükkiminekut selgunud valimis­tulemuse.Valimisaktiivsus oli kõige suurem Tallinnas 63,19%, Harju maakonnas 59,92%, Põlva maakonnas 59,78%, Jõgeva maakonnas 59,77%. Madalaim oli aktiivsus Saaremaal 49,62% ja Ida-Virumaal 51,12%.E-hääletusel tegi tugeva tulemuse IRL, kes sai Eestis 25,9% e-häältest, Reformierakond sai 21,5%, sotsid 14,8% ja Keskerakond 9,3%. Tallinnas sai IRL e-hääletusel 35,73% häältest, Reformierakond 21,8%, sotsid 16,56%, Keskerakond 13,1% ja valimisliit Vaba Tallinna Kodanik 7,82% häältest.Enne Äripäeva trükkiminekut selgunud tulemuste kohaselt oli Reformierakond edukas Iisaku, Ahja, Kõlleste, Valgjärve, Kärla, Koigi ja Nõva vallas.IRL oli edukas Taheva vallas, Mõisaküla linnas ning Laekvere, Halliste ja Kolga-Jaani vallas.Sotsid olid edukad näiteks Tootsi, Kohtla, Pöide, Pihtla, Tõlliste ja Väätsa vallas.Keskerakond oli edukas Piirissaare ja Meeksi vallas.