Logistika. Euroopa Komisjon keskendub raudteetaristule

Euroopas üritatakse luua üheksast koridorist koosnev teeühenduste kogum. Järgneva kuue aastaga peaks Euroopa Liit transpordivõrgustiku kondi­kava valmimist rahastama 26 miljardi euroga.

TEN-T-d ehk üleeuroopalist transpordivõrgustikku tutvustavatel päevadel ütles transpordivolinik Kallas, et kuigi liikmesriigid on andnud nõusoleku projektis osalemiseks, võib ühe liikme ­ootamata loobumisotsus kogu arenduse ohtu seada. “Aga selline on seadus. Kasutame kõiki vahendeid meie võimuses, et sundida kõikide projektide rakendumist,” viitas Kallas kõikide ühisele otsusele võrgustikku arendada.

Esmalt ummikute vastu. Kuue aastaga valmib 5 miljonit kilo­meetrit kõva kattega teid, millest 65 100 km on kiirteed, 212 800 km raudteed (millest omakorda 110 458 km elektrifitseeritud) ja 42 709 km siseveekogude marsruudid.

Euroopa Komisjoni prognoositav esmane üldkulu on 500 miljardit eurot, millest täpselt pool plaanitakse kulutada 2014.–2020. aastal peamiste ummikuid põhjustavate kohtade parandamiseks. Ligikaudu pool võrgustiku arendamiseks mõeldud rahast eraldatakse vaid ühtekuuluvuspoliitikaga kaetud riikidele, kuhu kuulub ka Eesti.

Maanteede lõik Via Baltica ei kuulu põhivõrgustiku alla, vaid üldvõrgustikku. Põhivõrgustiku valmimise tähtaeg on 2030. aasta. Võrgustik peab ühendama ­Euroopa 94 peamist sadamat raudtee- ja teeühendustega, suuremates linnades 38 võtme­lennujaama raudteeühendusega. 15 000 km raudteid uuendatakse kiirraudteedeks ja 35 piiriületusprojekti uuendatakse ummikute vähendamiseks.

Rail Balticut mured  ei kimbuta. Euroopa Komisjoni rahvusliku eksperdi Helmut Adelsbergeri sõnul valmistab kõige rohkem probleeme Alpi piirkonda läbiv Vahe­mere koridor, mis on tekitanud kohalikes vastumeelt, eelkõige Itaalias. “Seal on keskkonnamured, aga ma ei saa nendest aru. Tunnel läheb läbi mägede, ­vahel on sellised olukorrad lihtsalt ebamõistlikud,” ütles Adelsberger, kelle sõnul pole Ida-Euroopas ega Rail Balticuga selliseid muresid tekkinud. Eestit läbima hakkav Rail Baltic kuulub Põhjamere-Balti koridori, mille alguspunktiks loetakse Helsingit. Teid pidi peaks olema võimalik jõuda Saksamaale, Hollandisse ja Belgiasse.

 

Euroopa 9 tähtsamat transpordikoridori

1. Balti–Aadria koridor – 2400 kmAlguspunktid: Gdynia / Gdansk, Szczecin / SwinoujsieLõpp-punkt: Ravenna

Murekohad:piiriületusaladSemmeringi ja Koralmi tunnelid ­Alpidesmultimodaalse transpordi (eri transpordiliigid, üks korraldaja) piiriületuskohtade uuendused Viini, Bratislava, Ostrava ja Katowice vahelliikluse juhtimissüsteemi uuendusmultimodaalse transpordi ühenduste uuendused sadamatega

2. Põhjamere–Balti koridor – 3200 kmAlguspunkt: HelsingiLõpp-punktid: Hamburg, Bremer­haven, Amsterdam, Rotterdam, Brüssel

Murekohad:1435mm laiusega raudtee otseühendus Tallinnast Leedu-Poola piiriniuuendus Leedu-Poola piirist Bialystokiniuuendus Varssavist BialystokiniEuroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS)intelligentne transpordisüsteem (ITS)

3. Vahemere koridor – 3000 kmAlguspunktid: Ceuta/Algeciras

Murekohad:raudtee piiriületuskohtade uuendused Lyoni–Torino ja Trieste–Divaca vahelmultimodaalsed ühendused Hispaania sadamategaraudteelõikude uuendused Itaalias, et vältida ummikuidHispaania 1668mm laiusega raudteede ühitamine Euroopaga

4. Ida-Vahemere koridorAlguspunktid: Bremerhaven/Bremen, Hamburg, RostockLõpp-punktid: Burgas, Türgi piir, Limas­sol/Lefkosia

Murekohad:suur osa multimodaalseid ühendusi Ungari, Bulgaaria, Rumeenia ja Kreeka vahelElbe piirkonna uuendused liiklusvoolu suurendamisekspiiriületustel ERTMSi ja siseveekogude liikluse juhtimissüsteemide rakendamine

5. Skandinaavia–Vahemere koridorAlguspunktid: Venemaa piir, OsloLõpp-punktid: Taranto, Palermo, Valletta

Murekohad:ummikud Müncheni ja Verona vahelummikud Fehmarni väinal

6. Reini–Alpi koridorAlguspunktid: Amsterdam, Rotterdam, OostendeLõpp-punkt: Genova

Murekohad:Saksamaa ja Itaalia vahelised ummikudEmmerichi ja Oberhauseni vaheline ühendusKarlsruhe–Baseli ja Milano–Novara tunnelite arendusmultimodaalsed ühendused sadamates

7. Atlandi koridorAlguspunktid: Sines / Lissabon, Ceuta/AlgecirasLõpp-punktid: Le Havre, Strasbourg, Mannheim

Murekohad:Lissaboni ja Madridi vahelise piiriületuskoha puuduminePorto-Valladolidi piirkonna vähene elektrifitseeritus HispaaniasSan Sebastiani ja Bordeaux’ piirkonna raudteeühenduste ühtimatus ja arenduse seisak

8. Põhjamere–Vahemere koridorAlguspunktid: Belfast / Dublin / Cork, Glasgow / EdinburghLõpp-punktid: Pariis, Basel, Marseille

Murekohad:Mandri-Euroopas siseveekogude marsruutide ummikudSeine’i ja Scheldti vahelise ühenduse puudumineReini ja Rhone’i vaheline ühendusBrüsseli ja Luksemburgi vahelise piiripunkti raudteeühendusraudteeühendused Ühendkuningriigis ja Iirimaal, sealhulgas Belfast–­Dublin ja Dublin–Cork

9. Reini–Doonau koridorAlguspunktid: Strasbourg, Mannheim, FrankfurtLõpp-punktid: Ukraina piir, Sulina, Constanta

Murekohad:Saksamaa raudteeühendused piiripunktides Prantsusmaa, Austria ja Tšehhigaummikud Austria ja Slovakkia vahelummikud Slovakkias, Ungaris, Rumeenias ja Bulgaarias

 

Euroopa Komisjoni hinnang transpordikoridoride maksumuse kohta

Horisontaalsed prioriteedid* 48Balti–Aadria koridor  10Põhjamere–Balti koridor  10Vahemere koridor 38Ida-Vahemere koridor 8Skandinaavia–Vahemere koridor 32Põhjamere–Alpi koridor 16Atlandi koridor 17Põhjamere–Vahemere koridor 17Reini–Doonau koridor 16Muud põhivõrgustiku sektsioonid 28Kokku 240

* Mitu transpordijuhtimise teenust nagu Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem ERTMS, jõeteabeteenused RIS, arukas transpordisüsteem / elektrooniline teemaksu kogumise süsteem ITS, lennuliikluse korraldamise süsteem SESAR.