Autode maksumuudatus ei täida seatud eesmärki

Artikkel

- Uudised
- 22. oktoober 2013 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Autode maksumuudatus ei täida seatud eesmärki
Valitsuse plaan muuta isikliku sõiduauto kasutamise eest makstava hüvitise maksuvabastust, autoga seotud kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamise korda ning tööandja ametiauto erisoodustuse maksustamise korda on esile kutsunud ettevõtjate pahameele.
Äripäev soovitab riigil enne maksumuudatusotsuste tegemist kaasata arutelusse eri osapooled, mitte lähtuda eeldusest, et ettevõtjad on petised.
Plaanitavad muudatused löövad kõiki ühe puuga ja panevad paika liiga jäigad reeglid. Nende täitmise kontrollimine on raske, mistõttu ei pruugi nad ka loodetud tulu tuua. Kuna seadusemuudatuse plaani paikapaneku eel ei peetud aru ettevõtlusorganisatsioonidega, pole viimased saanud oma seisukohti esitada ja väljendavad nüüd aktiivselt pahameelt meedias.
Keda riivab? Valitsuse plaan piirab nimelt sõiduautode käibemaksu mahaarvamist lausa poole võrra ega luba ühe sõiduauto kohta mahaarvamist rohkem kui 2000 eurot. Selle muudatuse mõju tunneb omal nahal kõige valusamalt ettevõtja, kes kasutab autot peale ettevõtluse isiklikuks tarbeks poolest väiksemas mahus.
Advokaat Vahur Kivistik on Äripäeva veergudel tähelepanu juhtinud sellele, et eelnõu on riigi poole kaldu ja ebaõiglane ettevõtja suhtes, kes kasutab autot isiklikeks sõitudes näiteks kümne protsendi ulatuses, millele vastab aga 50protsendise mahaarvamise piirang.
Uut ebaõiglust pole vaja tekitada. Probleem on aga sellegipoolest olemas. On terve hulk firmasid, kus erasõite tehakse rohkem kui pooles ulatuses, ja neid soovib riik nüüd korrale kutsuda. Seda tuleb teha, kuid üht probleemi lahendades ei peaks juurde tekitama teistsugust ebaõiglust. Ka on probleem see, et firma kuludesse kantakse eraisikutele autode soetamise kulud. Ent sellest tekkivat ebavõrdsust on riik erisoodustusmaksu kehtestamisega juba leevendanud.
Kõik ettevõtjad ei ole petised. Rahandusminister Jürgen Ligi on tuliselt vastu vaielnud ettevõtjate protestile, et nii see kui ka teised ettevõtjaid pahandanud maksumuudatused koormavad eelkõige ausalt makse maksvat ettevõtjat, skeemitajateni aga ei ulatu need nii või teisiti.
Samas reetis Ligi eile Soraineni ärihommikul peetud ettekandes, et suhtubki ettevõtjatesse kui potentsiaalsetesse petistesse. Auto omamine “teiste maksumaksjate arvel” ei ole kindlasti Eesti ärikeskkonna põletavaim mure.
Parim lahendus vajab alles leidmist. Kuna muudatused puudutavad väga paljusid ettevõtteid, on nende järgimise kontrollimine raske, halduskoormuse suurenemine aga ei ole kindlasti riigi eesmärk. Ettevõtja seisukohalt vaadates on valitsuse maksumuudatusplaan tugevasti riigi poole kaldu ning riivab ettevõtjate sisemist õiglustunnet.
Ettevõtjate katusorganisatsioonid ei protestiks praegu nii aktiivselt, kui neid oleks seadusloomesse kaasatud ning nende argumendid õigel ajal ära kuulatud. Võimalik, et ettevõtjail olnuks välja pakkuda lahendus, millest oleks tõelist tulu tõusnud ka riigikassa tõhusamal täitmisel.
Hetkel kuum