27. oktoober 2013 kell 21:00

Eesti tõukab Euroopat e-lahenduste suunas

Eesti eestvedamisel sai reedel lõppenud Ülemkogu lõppdokumenti punkt, mis tõukab Euroopat tagant Eestis juba igapäevaseks saanud e-lahendusi kasutama.

“Meie näited olid veenvad,” kommenteeris peaminister Andrus Ansip Äripäevale Brüsselis valitsusjuhtidele tehtud esitluse järel, kus Ülemkoguks valminud lühikeses animatsioonis visualiseeriti mugavus ja kokkuhoid, mida e-teenused võimaldavad. “Seda juhtub üldjuhul väga harva, et ühe sõnavõtu peale lisatakse lõppjärelduste teksti uus algatus, mida ei ole põhjalikult analüüsitud,” rääkis Ansip, viidates põhimõttele, et ametiasutustes võib kodanikelt informatsiooni küsida ainult ühe korra – sealt edasi  peavad asutused ja registrid juba omavahel suhtlema.

Eesti juurutas selle põhimõtte juba 2007. aastal. “See andis X-teele Eestis tuule tiibadesse,” ütles Ansip. Nüüd peab see põhimõte tagant tõukama piiriüleste digitaalsete teenuste arendamist Euroopa Liidus. “Eesmärk on sundida riike looma selliseid andmevahetuskihte, platvorme nagu Eestis on ­X-tee,” ütles Ansip, tuues näiteks Eesti ja Soome kahepoolse pilootprojekti, mis asendaks e-lahendusega praeguse olukorra, kus Eestist peab 20 000 inimest igal aastal viima sotsiaalkindlustus­ametist paberkandjal tõendi Soome vastavale ametile. “See päris normaalne internetiajastul ei ole,” ütles Ansip.

Teine Eesti ettepanek oli Euroopas laialdasemalt kasutusele võtta digitaalne allkiri. Ansip möönis, et reas riikides ei ole ID-kaarti kasutusel või suhtutakse neisse väga umbusklikult, kuid juba on tekkinud hulk muid tehnilisi võimalusi, kuidas ennast digitaalse allkirja andmiseks turvaliselt identifitseerida.

Pealtkuulamisskandaal heitis varju. Ansip nõustus, et ajastus ei olnud e-teenuste esitluse jaoks kõige parem, kuna vahetult Ülemkogu eel oli puhkenud skandaal, kus USA luure kuulas väidetavalt pealt ka Saksamaa kantsleri Angela Merkeli mobiiltelefoni. “Jah, avalikkuses kujunenud meeleolud ei ole praegu kõige vastuvõtlikumad üleeuroopaliste digitaalsete teenuste pakkumise ideedele,” ütles Ansip, nentides, et sellest hoolimata mõistavad valitsusjuhid, et  digitaalne ühtne turg Euroopas tuleb tekitada. “Ka siis, kui meeleolud ei ole kõige paremad, minnakse ikka asjadega edasi,” ütles Ansip.

Ansip toetas Merkeli ja Prantsusmaa presidendi algatust USA ja Euroopa eriteenistuste koostööpõhimõtted selgeks rääkida. “Me kõik mõistame, et eriteenistustevaheline suhtlus peab tihedam olema, et head suhted rajanevad usaldusel. Ja et tuleks kokku leppida mingites käitumisjuhistes, mis usaldust ei riiva ega jäta kedagi ka informatsioonist ilma, mis võimaldab ära hoida terrorismiakte,” ütles Ansip.

USA ja ELi vahel käimas olevad vabakaubanduskõnelused peaministri sõnul sellest skandaalist ei kannata.

Britid survestasid. Nuhkimisskandaalist hoolimata võtsid valitsusjuhid aga aja maha ELi andmekaitseseaduste uuendamisega, mis Ülemkogu lõppteksti algse versiooni kohaselt pidanuks toimuma 2014. aastal. Suurbritannia survel jäi konkreetne aastanumber tekstist välja, et saada lisaaega täiendavaks hindamiseks, milline on seaduse mõju ettevõtlusele.

“Me rõhutasime, et meil tuleb tööd kiirendada, kuid see on keeruline ülesanne,” ütles Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy agentuuri Bloomberg vahendusel. “See ei ole seotud üksi niigi keerulise teemaga nagu privaatsuse kaitse, vaid see mõjutab ka ettevõtlust. Meil tuleb seda väga hoolikalt kaaluda.”

Seadus mõjutaks tugevalt selliseid USA firmasid nagu Google ja Facebook, mille ärimudelid tuginevad kliendiandmete kasutusele.

Rahaliidu reformi osas kordasid valitsusjuhid lubadust veel selle aasta lõpuks kokku leppida ühised põhimõtted raskustesse sattunud Euroopa pankade probleemide lahendamiseks. Ühtne kriisihaldusmehhanism on n-ö teine sammas loomisel olevas pangandusliidus. See on eeldus, et aasta pärast Euroopa Keskpangas käivituv ühtne pangandusjärelevalve ei jääks hambutuks.

Hetkel kuum