Fits.me kulutab raha laienemiseks

Tõenäoliselt on Fits.me-d arendav Massi Miliano üks enim kiidetud Eesti idufirmasid. Teenust, mis seisneb selles, et inimene sisestab internetist rõivaid ostes oma mõõdud ja näeb pildilt, kuidas riideese tema seljas istub, on kiidetud mainekates tehnoloogiaajakirjades ja auhinnatud uuenduslikkuse eest. Lahendus peab pakkuma leevendust rõivakaupmeeste suurele murele: kuidas hoida kokku veebi kaudu ostetud riiete tagastamiskuludelt, mis põhjustatud sellest, et valitud riidesuurus ei sobi selga.

Eesti Arengufondi kodulehelt leiab ettevõtte alarubriigist “Investeerimise edulood”. Arengufond on Fits.me-sse pannud miljon eurot. Sama suure summaga on ettevõtte arendustöid toetanud alates 2006. aastast ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Edu on tõesti Fits.me-d saatnud, aga seni eelkõige arenguks raha hankimisel. Peale Eesti riiklike toetuste on ettevõte kaasanud 7 miljonit eurot riskifondidelt, et oma teenusega turgu võita. Äriarenduse kõrval on firmal tekkinud hulk kliente, kuid plusspoolele pole tulemustega jõutud.

Käive Eestis ei kajasta tulemust. Äripäev kirjutas Fits.me-st viimati juulis. Nende mullune aruanne näitas, et ettevõte oli oma käibe 2011. aasta 23 000 euro pealt 2012. aastal tõstnud pea kahele miljonile. “Me olime pikka aega lihtsalt tehnoloogiaarendusettevõte, kuid eelmine aasta oli esimene aasta, kui me pöörasime Fits.me müügimasinaks,” kommenteeris Haldre suvel. Tegelikult ettevõte mullu käibe mõttes veel müügimasinaks ei tõusnud. 1,96 miljoni euro suurusest müügitulust 1,91 miljonit moodustas müük Suurbritannias registreeritud emafirmale Fits.me Holdings Limited. Suurbritannia firma enda müügitulemusi sealne lakooniline aruanne ei kajasta, kuid kahjumina näitas saareriigis registreeritud ettevõte 2,36 miljonit eurot.

“Suve poole keegi Äripäevast tundis huvi, aga siis ma ei kinnitanud meie käivet – lõpuks kirjutati artiklisse ikka number, mis meie Eesti aruandes sees on,” selgitab Haldre.

Käivet müügist klientidele tehti Suurbritannia firma alt tema sõnul ka mullu. Firma koliski Haldre sõnul saareriiki müügi käivitamise eesmärgil. Teine põhjus oli uute investorite selline nõudmine. “Selle aasta müük on kvartalist kvartalisse parem kui see, mida me oleme oodanud,” kinnitab Haldre. Konkreetseid numbreid ta aga ei avalda.

Arengufondi investeeringute haldamiseks loodud SmartCapi investeeringute haldur Andrus Oks kinnitab samuti müügiedu. “Ettevõttel läheb väga hästi, pärast investeeringuid väga heade riskikapitalistide käest on meil nüüd viimase aasta jooksul päris tõsise müügieduga ettevõte,” sõnab ta. SmartCapi osalus on pärast uute investeeringute tulemist lahustunud ja on praegu Briti emafirmas 10,65%. Oks räägib, et käive on kasvanud, kuid need numbrid ei ole avalikud. “Tavalise Fits.me kliendilepingu aastased mahud on alates 50 000 kuni mõnesaja tuhande euroni ja selliseid lepinguid on neil mitu. Klientide nimed on avalikud,” räägib Oks.

Kliendid käivitavad teenust. Klientide logosid on Fits.me veebilehel tõesti üksjagu. Samas ei paista, et teenus ise oleks neil klientidel laiemalt kasutusel. Uurime juhuslikult valitud veebipoodidest klienditoe kaudu, miks virtuaalset rõivakabiini kasutada ei saa. Kahest tuleb vastus, et selle rakenduse käivitamisega tegeletakse. Kolmas vastaja ütleb, et virtuaalne proovikabiin praegu ei tööta, ja kinnitab, et tegi selle kohta märkuse oma ülemusele. Neljas vastus on äri mõttes vast kõige huvipakkuvam: “Tegemist on meie jaoks väga uue teenusega ja see on seni käivitatud vaid kahe toote juures.”

See vastus vihjab, kui suur on tegelik töö sellise rakenduse taga. Riided, mida rakendus internetis kasutab, tuleb füüsilise robotmannekeeni seljas üles pildistada ja see on aeganõudev protsess. Fits.me stuudio paikneb Tartu kesklinnas Plaskuks kutsustava ärihoone kahel korrusel asuvates ruumides. Oma olemuselt on see fotostuudio, kus igast kliendi saadetud rõivaesemest tehakse kehavorme jäljendava robotmannekeeni seljas pilt. Inimese keha võib olla kaunis eripalgeline ja seetõttu võtab mannekeen lugematul arvul erinevaid mõõtmeid. Kokku kasutatakse ühe rõivaeseme juures nelja mannekeeni, läbi tuleb käia kõik riide suurused ja nii valmib inimese, arvuti, fotoaparaadi ja mannekeeni koostöös 1000 pilti, millele tehakse järeltöötlus. Alles siis saab neid riideid veebis erineva kehasuurusega inimestele näidata.

Ühele kliendile kulub kuni poolteist kuud. Veebi ei lähe iga viimane kui riideese, mis poes müügil. Haldre selgitab, et tegelikult kõik riided istuvad selga üsna ühtemoodi ja igal brändil on kuni 35 nn istuvusmudelit, mis stuudios läbi töötatakse. “Kliendi poolelt oleks muidugi parem, kui kõiki värve saaks valida, aga kui võtta kaupmehe poolt vaadatuna, siis referentstoote baasil suurendame müüki täpselt sama palju,” ütleb ta. Kuna kliente on tõesti mitmeid, käib töö Tartu stuudios mitmes vahetuses. Ühe kliendiga tegelemine tähendab firmale 4–6 nädalat tööd. Septembris tuli rekord: alla nelja nädala. Stuudiod avatakse järgmisel aastal ka klientidele lähemal, näiteks Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides.

Töömahukuse kohta küsivad Haldre sõnul temalt tavaliselt investorid. “Me ei ole päris Facebook,” pillab ta vestluse käigus. Teisalt toob ta välja, et interneti rõivaäri maht maailmas on hiigelsuur: Euroopas müüakse tänavu 40 miljardi euro eest, maailmas 100 miljardi eest. Haldre viitab, et prognoosi järgi kasvab rõivamüük internetis järgmise nelja aasta jooksul 150 miljardi euroni aastas. Samal ajal on probleemiks see, et inimesed kardavad osta vale suurust. Või tagastavad ostetud kauba: üks igast neljast ostust rändab poele vale suuruse tõttu tagasi ja see maksab kaupmeestele 8,6 miljardit aastas. “Loomulikult Fits.me ei saa 8,6 miljardi suuruse käibega ettevõtteks, aga selge on, et võimalus kasvada suureks on piisavalt suur. Me lahendame kõige suuremat probleemi kõige suuremal interneti kaubakategoorial,” räägib Haldre. Ja mõne näite põhjal ütleb ta, et nende teenus töötab. Näiteks Henry Lloydi juures on ostude tagastused nende teenuse kasutamisega vähenenud 70% võrra, Hawes and Curtise müük on kasvanud 57% jne.

Firma kasumlikkuse kohta küsivad Haldre sõnul temalt tavaliselt ajakirjanikud. “Kui sa võtad investori seisukohast, siis eesmärk ei ole kasum, vaid kasv. Kasum peab ka kusagil millalgi olema, aga tänases seisus meie investorid tahavad, et me kulutame kõik, mis meil on, kasvamise peale,” ütleb ta. Suvel avasid nad mitu uut kontorit: Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias ja Ühendriikides. Praegu teeb Fits.me tööd selle nimel, et kaasata järgmisel aastal uusi investeeringuid ja laieneda.

 

Fits.me Holdings Limited (Suurbritannia)

Omanikud: Smartcap (endine Arengufond), Conor VC (Soome), Entrepreneurs Fund (London), Fostergate Holdings ning ingelinvestorid.

 

Mõju müügile olemas

Raul Saks, Sangari turundusdirektor, Sangar kasutab Fits.me proovikabiini veebipoes 2011. aasta sügisest. Proovikabiini mõju veebimüügile on tänapäevaste analüüsiplatvormidega väga hea mõõta. Proovikabiini kasutajad on kordades tõenäolisemad ostjad kui proovikabiini mittekasutajad, meie andmetel on veebipoe käive tänu proovikabiinile suurenenud hinnanguliselt 25%.Mõju tagastustele on natuke raskemini mõõdetav, kuna me ei ole siiani kontrollinud, kas konkreetsed kauba tagastajad on ostmise ajal proovikabiini kasutanud. Lähtudes aga faktist, et Sangari veebipoes on tagastuste arve ligi poole väiksem kui online-poodides tavaliselt, võime oletada, et ka selles vallas töötab proovikabiin meie kasuks.Proovikabiini kasutamise eesmärk ei ole tegelikult näidata, kuidas sobib proovijale selga helesinine Bengali triibuga särk, vaid tahame aidata ostjatel valida ideaalselt selga sobivat suurust. (Sangar kasutab veebipoes nn referentssärke ja nende kollektsioonis on kolm erinevat lõiget – toim).