Arengufond: soovime energiaühistute teket tagant lükata

"Arengufond soovib luua tegevuskava, mis aitab tekkida Eesti esimestel energiaühistutel. Sealhulgas plaanime luua 5-6 projekti, mis arenevad toimivaks energiaühistuks. Kustume kõiki energiaühistute initsiatiivgruppe endast meile teada andma – niia saavad nad anda oma panuse võimalikult laiapõhjalise kaardistuse tekkeks," sõnas ta pressiteate vahendusel.

Taani energiaühistute juht Hans Christian Sørensen kirjeldas konverentsil, kuidas sealne energiatootmine on liikunud energiafirmade käest ühistute kätte. Ta tõi välja, et Taanis tuleb uute tuuleparkide rajamisel pakkuda 20% osalust kohalikele inimestele.

Taani üheks tuntuimaks energiaühistuks on Kopenhageni lähistel asuv Middlegrundeni meretuulepark, millest pool kuulub energiafirmale Dong Energy ja pool kohalikule kogukonnale. "Oma esimese 11 aasta jooksul maksis Middelgrundeni tuulepark  8553 osanikule, kellest enamik on tavalised Kopenhageni inimesed kokku dividende 26,5 miljonit eurot," rääkis Sørensen.

Tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus ütles, et Eestis arutatakse kahte mudelit, kuidas inimesi energiatootmisesse rohkem kaasata. "Üks on ühistupõhine mudel, kus inimesed toodavad energiat rohkem oma tarbeks.  Samas nad ei pea seda tingimata tegema oma isikliku majapidamise tarbeks, pigem võikski vaadata kohalikku kogukonda laiemalt, et suuremalt toota ja et tarbijaid oleks rohkem. Teine mudel on see, et inimesed saaksid investeerida suurematesse projektidesse. Praegu kuuluvad kõik suuremad energiaprojektid suurtele energiafirmadele," selgitas ta.

Eile ja täna Hiiumaal Kassaris toimuval esimesel rahvusvahelisel meretuuleenergia konverentsil "Mere tuuled" arutatakse, kas nii Eesti kui ka teised Läänemere riigid võiksid senisest julgemalt meretuulikutega elektrit toota ning kuidas seda teha nii, et lähedal elavad kogukonnad ja riigi majandus üldisemalt sellest kasu saaks.