• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Energiaühistute levik eeldab seadusemuudatusi

    Kuidas energia eest vähem maksta, on peaaegu igapäevane küsimus. Sageli piirdub vastus energia säästlikuma kasutamisega, sest kõige odavam energia on tarbimata energia. Siiski on ka teisi võimalusi, näiteks luua energiaühistu, et toota ise kohapeal kohalikust ressursist oma liikmete tarbeks nii elektrit kui ka sooja.

    Võrgutasu ei saa mõjutada. Eestis ei ole energiaühistud seni levinud. Teistes riikides, näiteks Taanis, Rootsis ja Saksamaal on neid palju, sest energiaühistute moodustamist ja tegevust on seal igati soositud. Nimetada võiks maksusoodustusi, riigi tuge energiaühistusse investeerimiseks laenu võtmisel, võrgutasude, sealhulgas liitumistasu soodustusi, kogemuste ja teadmiste vahetamist.
    Sageli on läbimurdel olnud abi ka energiaühistute katusorganisatsioonist, kes täidab nii nõustamise, kontaktide vahendamise kui ka eestkõneleja rolli.
    Jättes kõrvale madala teadlikkuse energiaühistutest, on üks peamine demotivaator asjast huvitatutele Eestis energiaühistu võimetus mõjutada elektriarve teist suurt kulukomponenti – võrgutasusid.
    Energiaühistul pole seadusega lubatud endal elektrivõrku ehitada ega kasutusele võtta.
    Võrguettevõtja võrgu kaudu elektrit müües muudavad aga lisanduvad võrgutasud energiaühistu loomise ja tegevuse äratasuvuse küsitavaks. Probleemi saaks lahendada vähemalt kahel moel.
    Esimene võimalus on moodustada energiaühistutest eraldi turuosaliste rühm, kellele kehtestada soodsamad liitumis- ja võrgutariifid. Teine võimalus oleks lubada energiaühistutel endil rajada ja kasutada mikroelektrivõrke.
    Monopolid löövad kõikuma. Mõlemad lahendused tähendaksid seaduste muutmist, aga ka võrkude kui loomulike monopolide põhimõtte kõigutamist.
    Samavõrra olulised on energiaühistuid soodustavate ja toetavate finants- ja fiskaalmeetmete väljatöötamine, mis motiveeriks ja julgustaks isikuid energiaühistuid moodustama.
    Energiaühistute “turuletoomise” väljakutse on seda keerulisem, et see kõik ei peaks toimuma teiste võrgukasutajate rahakoti ega võrguteenuste kvaliteedi arvel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Tim Cook sõlmis hiinlastega salaja 275 miljardi dollari suuruse leppe
Apple’i tegevjuht Tim Cook sõlmis viis aastat tagasi Hiina ametivõimudega lepingu, mille maht võis ulatuda 275 miljardi dollarini, selgub täna avaldatud raportist. Leppe eesmärk oli lihtsustada Apple’i tegevust Hiinas, vahendab Reuters.
Apple’i tegevjuht Tim Cook sõlmis viis aastat tagasi Hiina ametivõimudega lepingu, mille maht võis ulatuda 275 miljardi dollarini, selgub täna avaldatud raportist. Leppe eesmärk oli lihtsustada Apple’i tegevust Hiinas, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.