Euroopa Komisjon kärpis majandusprognoosi

Euroalal tervikuna on kahe langusaasta järel tuleval aastal oodata kidurat 1,1% suurust kasvu, mis tööpuudust rekordiliselt 12,2% tasemelt alla ei too.

Sekundeerides USA valitsuse ja IMFi kriitikale, et Saksamaa liigne sõltuvus ekspordist pidurdab euroala kui terviku toibumist, lubas rahandusvolinik Olli Rehn, et ka Euroopa Komisjon võib Saksamaa kaubanduskonto ülejäägi teravama luubi alla võtta.

“Me arutame seda küsimust tuleval nädalal,” ütles Rehn eile pressikonverentsil uut majandusprognoosi tutvustades.

Kärped. Selles on Saksamaa jooksevkonto prognoosi korrigeeritud komisjoni kevadise prognoosiga võrreldes ülespoole nii tänavu kui ka tuleval aastal, vastavalt 7% ja 6,6%-le SKPst. Euroala suurim majandus kasvab tuleval aastal 1,7% tempos.

Euroala teistest suurematest majandustest kärpis komisjon enim Prantsusmaa ja Hispaania kasvuväljavaateid.

Prantsusmaa majandus kasvab kevadel prognoositud 1,1% asemel tuleval aastal 0,9% ning ei suuda ka komisjonilt saadud lisaajaga oma eelarvedefitsiiti euronormi saada (3% SKPst – toim). Tänavu kolmandas kvartalis pikast langusest välja murdnud Hispaania majandus kasvab tuleval aastal 0,9% asemel 0,5%. Langusest saab lõpuks välja ka Itaalia majandus ning abiprogrammi riigid Kreeka ja Portugal.

Euroalal langus läbi. 2015. aastal ei ole Komisjoni prognoosi järgi majanduslanguses ükski euro­ala riik ning regiooni keskmine SKP kasv on 1,7%.

Euroala kõige kiiremat majanduskasvu prognoosib Euroopa Komisjon tuleval aastal uusliikmele Lätile 4,1% tasemel. Eesti väljavaateid on kevadise prognoosiga võrreldes tuntavalt tagasi tõmmatud. 3% asemel kasvab Eesti majandus tänavu 1,3% ning tuleval aastal on 4% asemel oodata 3% suurust SKP kasvu. Sellega jääb Eesti majanduskasv nii tänavu kui ka tuleval aastal Balti riikidest kõige aeglasemaks.

Aasta esimesel poolel aeglustus Eesti reaalmajanduse kasvutempo aasta baasil 1,2%-le eelnenud aasta 3,9%-lt. Investeeringute kasv peatus, kuna avaliku sektori investeeringud vähenesid seoses mitme keskkonnaprojekti ja enamiku ELi kaasrahastusega projektide lõppemisega, samas kui nõrk nõudlus hoidis tagasi erasektori investeeringuid. Eelkõige viis väiksem nõudlus Soome turul koos energiakandjate transiidi ümbersuunamisega Balti riikidest Venemaa sadamatesse Eesti ekspordimahtude kasvu peaaegu stagnatsiooni, nentis komisjon Eestit käsitlevas peatükis.

Tänavu kahaneb Soome majandus 0,6%, tulevaks aastaks prognoosib komisjon sama palju kasvu. Ent esmakordselt euro käibelevõtust läheb Soome riigivõla piir üle euroalal lubatud 60% tasemest suhtena SKPsse.

Eesti kohta toob komisjon välja, et hoolimata majandusaktiivsuse vähenemisest jätkus Eestis märkimisväärne palgatõus, mis ületas tootlikkuse kasvu. See on õõnestanud Eesti konkurentsivõimet. Aastateks 2014 ja 2015 prognoosib Euroopa Komisjon nominaalpalga kasvu Eestis 7% ja reaalpalga kasvu 4% tasemel.

Majanduskasvu toetab kodumaine tarbimine, mis saab toetust nii reaalpalga kasvust kui ka tulumaksumäära alanemisest. 2015. aastast võib Eesti kaubandusbilanss tugeva sisenõudluse tõttu kergelt negatiivseks pöörata. Peamised riskid on prognoositust nõrgem nõudlus Eesti eksporditurgudel Soomes ja Venemaal.

Avaliku sektori investeeringud saavad Eestis uut hoogu ülejärgmisel aastal, mil käiku jõuavad ELi järgmise eelarveperioodi vahendid.

Eesti riigirahandus on jätkuvalt väga heas korras, samas kui euroalal keskmiselt kerkib võlakoormus suhtena SKPsst tulevala aastal rekordilisele 95,9%-le ja stabiliseerub alles 2015. aastal.