Maksumuudatused eelarvest välja ja järeltöötlusse

Äripäev kutsub nii rahanduskomisjoni kui terve riigikogu liikmeid vastu seisma nende seadusemuudatuste ülepeakaela kehtestamisele. Need tuleb eelnõude hulgast välja arvata ning läbikaalumiseks ja järeltöötlemiseks tagasi rahandusministeeriumi saata.

Kiirustades sündinud. Peamiseks põhjuseks muudatused menetlusest välja arvata on see, et need on sündinud selgelt kiirustades ja osapooltega läbi arutamata. Nii koostööst seadusemuudatuste ettevalmistamisel kui ka nendest teavitamisel on ettevõtjatest suuresti mööda vaadatud. Muidugi on huvigruppe palju ning lõplikku kompromissi polegi ehk võimalik saavutada. See ei saa olla argument, et juba eelnevalt laiemast arutelust ettevõtjatega loobuda. Ning kui juba teema ühiskonnas valjusti vastu kajama hakkas, siis oleks pidanud ministeerium igal juhul pidurit tõmbama, selle asemel et teisitimõtlejaid kritiseerides ainutõde edasi kuulutada. Et muudatused on otsapidi juba riigikogus, tulebki nüüd rahvaesindajatel selg sirgu lüüa, mitte kummitemplina käituda. Läbikaalumata muudatuste koht ei ole riigikogus, vaid need tuleb põhjalikumaks analüüsimiseks n-ö uuele ringile saata.

Kõige raskem on eelnõu väljahääletamise juures kindlasti see, et muudatustega on riigieelarve juures ennatlikult juba arvestatud. Autode käibemaksumuudatused näiteks peaksid tooma järgmise aasta teises pooles riigikassasse hinnanguliselt 20 miljonit ­eurot. Samas on aga parasjagu käimasolev eelarvearutelu just sobivaim hetk eelarves kärpekohti leida. Kuna seadusemuudatused oli plaanis niikuinii jõustada järgmise aasta keskelt, siis pole välistatud, et selleks ajaks jõutakse need paremal kujul vastugi võtta. Miljonid saab kas või lisaeelarvega tagasi kirjutada, kui peaks vaja olema.

Kuskil on viga. Võimalike maksupettuste ennetamine ja  nendega võitlemine on kahtlemata maksuameti ja valitsuse üks olulisemaid ülesandeid. Kui aga selleks kasutatakse abinõusid, mis näivad pigem ausate ettevõtjate ahistamisena, siis on kusagil tehtud selge viga. Tekib loomulik vastumeelsus ja tõrge, mida saaks parema läbimõtlemise korral vältida. Nõnda saab ka antud seadusemuudatused paremini läbi kaaluda ja seda on otstarbekam teha uuesti ministeeriumis, mitte riigikogus poliitilistes tõmbetuultes. Lisaks on ministeeriumil siis tagantjärgi rohkem aega ka selgitustööd teha.

Ei ole välistatud, et seadusemuudatused võetakse lõpuks ikka üldjoontes sellisel kujul vastu, nagu need praegu kirjas on. Samas ei ole praegu sugugi kindel, et need täidaksid siis oma eesmärki. Muudatuste kehtestamise ja hilisema kontrolli kulu võib osutuda nii suureks, et nullib suuresti kasu.

Teisalt võivad aga eelnõu välja hääletavad saadikud olla kindlad, et kindlasti lähevad muudatused järeltöötluse käigus paremaks selles osas, mis puudutab nende rakenduslikku poolt. Praegu näiteks on veel täiesti lahtine isegi see, kui palju lähevad maksma kas või need üle 1000euroste arvete deklareerimiseks vajalikud IT-valdkonna ümberkorraldused, mis jäävad ettevõtjate kanda.