Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuring: raha kogumine sukasäärde jätkuvalt moes
Kuigi sularaha osakaal nii sissetulekutes kui meie igapäevatehingutes väheneb järjest, eelistab viiendik Eesti leibkondadest talletada sääste endiselt sularahas.
Tänavu septembris tehtud Emori küsitluse järgi teenib vaid neli protsenti Eesti leibkondadest ehk umbes 20 000 inimest oma sissetuleku sularahas. Selle hulgas on lisaks töötasule ka näiteks isiklike esemete müügist saadud tulu, rääkis Emori uuringuekspert Jaana Helm.
Võrdsustunud on sularaha ja maksekaardi kasutajate osatähtsus. „Need, kes varem kasutasid nii sularaha kui maksekaarti, lähevad järk-järgult üle kaardimaksetele ning seega läheb maksekaart populaarsuse poolest varsti sularahast mööda,“ ütles Helm.
Sularaha eest tehakse Helmi sõnul peamiselt suuremaid sisseoste, sest selleks võetakse sageli appi säästud, mida on endiselt kombeks koguda sularahas. „Viiendik elanikkonnast nimetab sularahasäästude kogumist oma esimese kahe eelistuse seas,“ lisas ta.
Sularaha eest sisseostude tegemine on populaarseim Ida-Eestis, kuid seal on inimestel ka enim sularahas laekuvaid sissetulekuid. Tallinnas on sularaha kasutamise osakaal üks riigi tagasihoidlikemaid. „Loogika toimib ikka nii, et kes saavad rohkem sissetulekuid sularahas, teevad sellega ka rohkem makseid,“ selgitas Helm.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.