Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Autode makse vaeti komisjonis

    Eile toimunud arutelu autode maksustamise muutmise korra üle jäi osalenud organisatsioonide hinnangul lahjaks, sest rahandusministeerium ei ole eelnõusid piisavalt hästi ette valmistanud ning paljud küsimused jäid vastusteta.

    Riigikogu rahanduskomisjonis oli eelnõude arutelu esimestest minutitest selge, et muudatusettepanekud on koostatud kiirustades, põhjalikke analüüse ja uuringuid tegemata. Ligi kolme ja poole tunniseks veninud vestlusringis jäid eelnõu algataja rahandusministeeriumi esindajad üha enam erinevate katusorganisatsioonide küsimustele vastuseid võlgu või vastasid väga üld- ja napisõnaliselt. See paraku huvigruppe ei rahuldanud.
    Kõige agaramalt ja tulisemalt võttis sõna kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, kelles tekitas küsimusi, kuidas on osa seaduseelnõudesse jõudnud aspekte tunnetuslikud või uskumusel põhinevad.
    “Jagage oma analüüse katuseorganisatsioonidega. Aga teie usute, usuliste asjadega minu meelest tegeletakse pühakodades. Seadus võiks olla täpne, kontrollitud ja tuvastatud,” ütles Luman tulumaksuseaduse muutmist puudutava arut­elu käigus.
    Sama seaduseelnõu mõju hinnangust rääkides küsis Luman ministeeriumi selgituste peale taas, kas tellitud on mõni küsitlus, kust selguks, kuidas muudatused ettevõtjate tegevust mõjutavad.
    Ennatlik ja solvav. “Teil on usk, et pooled teevad nii ja pooled teisiti. Andke andeks, siis te ju ütlete nõnda, et pooled on kindlasti seaduserikkujad, ja see on väga karm süüdistus, eriti kui see ei põhine mitte mingisugusel arvamusuuringul,” pöördus Luman rahandusministeeriumi esindaja Sven Kirsipuu poole. Kaubanduskoja juhatuse esimees küsis otse, miks ministeerium isegi ei üritanud mõjude hindamiseks analüüsi tellida.
    Kirsipuu vastas seepeale, et põhjus oli ajapuuduses. Lisaks märkis ta, et tõele ei vasta asjaolu, et ministeerium eeldab, et keegi on maksupettur.
    Ajapuuduse põhjus peitub selles, et otsus tulumaksu- ja käibemaksuseadust muuta sündis väga kiiresti ning analüüsideks oli aega vaid mõned nädalad. Seetõttu on ka nii ettevõtjad kui ka teised muudatustega seotud osapooled tõstnud pea, et ei jõustuks seadusemuudatused, mis ei arvesta reaalsete oludega.
    Samas olid osalenud organisatsioonide esindajad positiivselt meelestatud, lootes, et toimunud arutelu käigus said ministeeriumi ja maksuameti esindajad parema pildi, mismoodi seadusemuudatused ettevõtjaid ning teisi osapooli mõjutavad.
    “Kahtlemata lootsime rohkem saada vastuseid küsimustele. Nagu mitmel puhul välja tuli, siis ka valitsuse esindajatel ei olnud kõikidele küsimustele vastuseid ja kui tulid need küsimused, mis puudutasid võimalikke mõjuanalüüse, siis pigem nähtus, et neid ei ole siiamaani tehtud,” rääkis kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Ta lisas, et koja ootused kohtumise suhtes olid kõrgemad, kui välja kukkus, kuid asi ei olnud mitte koosolekus endas, vaid selle tulemustes.
    Seda meelt, et osa küsimusi oli läbi mõtlemata ning küsimused jäid vastusteta, oli ka väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni president Kersti Kracht. Samas tõdes ta, et ebaselgeks ei jäänud talle midagi.
    “Meile on selge see, et riigil on raha vaja, eelarves on auk, mida on vaja täita ja võetakse sealt, kust võtta on ehk maksude tõstmisega,” sõnas ta.
    Pigem valgustuslik eesmärk. Maksumaksjate liidu juhatuse liige Marin Huberg märkis, et liidu eesmärk oli tulla istungile selgitama oma seisukohti ning vastuseid otseselt ei oodatudki.
    “Tahtsime rääkida, millised on kitsaskohad nende eelnõude puhul, milliseid alternatiivseid lahendusi me välja pakume. Natuke tulime kritiseerima ka, aga meil oligi tulemus see, et tegelikult oli see kuulamine, mitte niivõrd lahenduste leidmine,” ütles Huberg. Vastused jäid tema hinnangul saamata seetõttu, et ministeerium ei ürita liidu seisukohtadest aru saada, vaid raiub oma maailmavaadet.
    Eilse istungi tulemina otseselt midagi ei toimu. Nagu riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester istungi alguses ja käigus pidevalt rõhutas, markeeriti erinevaid seisukohti ja arvamusi, kuid midagi ei hääletatud ega otsustatud. Siiski lootsid osalejad, et nende arvamustega arvestatakse ja koos ministeeriumiga jõutakse kompromissini.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.