• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjad: palgatõus olgu sujuv

    Palkasid tuleks tõsta järg-järgult, pidades silmas eelkõige väikese sissetulekuga töötajaid, kuid töötasu tõus saab olla võimalik vaid hea tootlikkuse korral, leidsid maakondade edukad ettevõtjad.

    “Kindlasti peaksid palgad tõusma, aga samm-sammult, mitte hüperkiirelt, muidu võib juhtuda sama, mis juhtus buumi ajal,” rääkis Paides ehituse ja kaubandusega tegeleva ettevõtte Katri OÜ juht Artur Kasak. “Pangad hakkavad ehk lihtsamini laenu andma, inimesed võtavad liiga palju kohustusi, mida nad ei jõua kanda, ja siis me oleme jälle kriisisituatsioonis,” kirjeldas ta ohtusid. Tema hinnangul on selge, et Eesti palgatasemel on arenguruumi.
    Katri on oma kaupluses tõstnud palka aasta või kahe tagant. Ehituses vastavalt turuolukorrale, sest on oskustööliste puudus, kuid Kasaku sõnul oskustööline dikteerib oma palgataseme. “Kui sa tahad ikkagi head spetsialisti, pead talle korralikku palka maksma,” ütles ta.
    Üldine hinnatõus sunnib palka tõstma. Turuolukorrast sõltuvast palganumbrist rääkisid teisedki ehitusettevõtjad. Näiteks Võrumaal tegutseva OÜ Aigren juht Meelis Kibena märkis, et palka on vaja tõsta, kui tahad kindel olla, et töötaja sinu juures püsib. Ta oli sama meelt ka Kasakiga, et palgad peaksid tõusma rahulikus tempos. “Minimaalselt elukalliduse tõusu jagu ja loomulikult väike boonus peale, siis töötaja tõesti vaatab ka teise pilguga ega kiika piiri taha,” sõnas Kibena.
    Ehitusega tegeleva Viimsi Keevituse ASi omanik ja juht Jaak Ritso palgatõusuks turu survet ei taju, märkides, et tema ettevõttes on korralikud palgad – keskmine palk on ligikaudu 1000 eurot. Küll aga on tema sõnul murekoht see, et raske on leida inimesi, kes oleks valmis ettevõtte heaks tööd tegema, hoolimata sellest, et pakutakse head palganumbrit ja lisaks muid hüvesid.
    “Meil on palju tööjõudu üle, aga ei ole inimesi, kes nii palju tööd teha tahaksid. Meie töökuulutuse peale, kus on kõik sotsiaalsed garantiid ja korralik palk, ei taha keegi tööle tulla,” ütles Ritso.
    Kaadri leidmise pärast tundis muret ka Flint Kaubandus OÜ juhataja Jaan Sihv, kelle sõnul on eriti raske leida töölisi noorte seas, kes küsivad suurt palganumbrit, kuid tulemust ei tule.
    Seda, et tõusma peaksid eelkõige madalapalgaliste töötasud, leidis Haapsalu Uksetehase ASi juht Ago Soomre. “Peaks kuidagi välja mõtlema selle, et meil ei oleks kolme-nelja-viiesaja eurose palgaga inimesi. Selline 1000–1100eurone palk peaks olema meil praegu täiesti okei, kui tahame oma majandust ikkagi kasvatada. Vastasel juhul me ei suuda müüa,” rääkis Soomre.
    Kuigi praegu on käibe kasvatamise võti eksport, siis palkasid tuleks tema sõnul võrrelda naaberriikide omadega. “Lihtsustatud lähenemine on see, et Norras või Rootsis on ju tohutud palgad ja me võiks oma palku veel tõsta, igal juhul oleme seal odavamad,” lausus Soomre. Tegelikkuses aga ei konkureerita mitte Põhjamaade kohaliku tööjõuga, vaid lätlaste, leedukate, ja poolakatega.
    “Me peame vaatama, et meie palgatase oleks samas võtmes nende riikidega. See tähendab, et mitte mingisugust võimalust ei ole järsuks palgatõusuks,” märkis ta.
    Tootlikkus tasuga seotud. Oluline tegur palgatõusu juures on tootlikkus. Nii jäi Mapri OÜ juhataja Priit Jaagant pigem skeptiliseks, märkides, et kui võrrelda ettevõtete majandustulemusi tootlikkuse ja efektiivsusega, siis on väga raske öelda, et kindlasti tuleks palka tõsta. “Kui ettevõte ei ole efektiivne, ei tooda kasumit, siis kus on võimalused palka tõsta?” küsis ta.
    Sama meelt oli ka Ritso, kes ütles, et ettevõte saab palka tõsta nii palju, kui ta oma toodet müüb. Kui ta rohkem ei müü, siis ei saa ka palka tõsta. Nii ei saa ka tema hinnangul olla mingisugust kokkulepet ettevõtjate vahel, et ühiselt palku tõsta.
    “Minu meelest oleks ühtne palgatõus võimalik ainult siis, kui ettevõtted taas riigistataks ja läheks turumajandusest planeeritavale majandusele, aga see on ju nonsenss,” sõnas ta.
     
    Kommentaar
    Üldine tõus ei ole vajalik
    Enely Vaaramaa, Barlimani juhatuse liigeÜldist palgatõusu vajalikuks ei pea, sest juba praegu saab iga hästi töötav inimene  endale väärilise palgaga töökoha leida. Ettevõtja seisukohast on probleem pigem korraliku töötaja leidmises. Küll pooldaks tulumaksuvaba miinimumi olulist tõstmist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
USA väikeinvestorid tervitasid Trumpi SPACi vaimustusega
Donald Trumpi meediafirmat börsile vahendava firmaostufirma (SPAC) aktsia on Nasdaqil juba neljakordistunud ja saanud rohkem ostuordereid kui mistahes muu väärtpaber.
Donald Trumpi meediafirmat börsile vahendava firmaostufirma (SPAC) aktsia on Nasdaqil juba neljakordistunud ja saanud rohkem ostuordereid kui mistahes muu väärtpaber.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Videopilt: Enefit Green alustab börsil kauplemist
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.