10. november 2013 kell 21:00

Liinivõrgu uuendamine ei nõua spurti

Küsimus Elektrilevi liinivõrgu kiiremast uuendamisest ei sõltu ainult sellest, kas saaksime kusagilt kiiresti suure hulga raha. Pakutud võrguettevõtja laenu suurendamine ei ole võlurohi, sest kes teine ikka laenukulud maksab kui mitte meie ise tarbijatena.

Ehitame viis kilomeetrit uut liini ja kaks alajaama päevas. See on optimaalne tempo võrgutasu “ohjeldamist”, elektriehitusturgu ja mõistlikku rahakasutust silmas pidades. Ülikiireks ehitustempoks ei jagu elektriehitusturul tööjõudu ja suurenev nõudlus tõstaks märkimisväärselt ehitushindu - seega maksaksime sama mahu eest rohkem. Oluline kiirendus tooks kaasa ka maaomanike õiguste piiramist liiniehitusega seotud kooskõlastamistes. Samuti tähendaks “spurt” võrgu ehitamises seda, et 40–50 aasta pärast tuleks see korraga vananenud vara välja vahetada samuti kiirkorras.

Hajaasustuse probleem. Elektrivõrgu tormikindluse kiire saavutamise küsimust ilmestab hästi riigikontrolli hiljutine aruanne. Seal tuuakse probleemina välja Eesti ülihajus asustus – 71,6% meie maismaast on ala, kus asustustihedus on hõredam kui neli inimest ruutkilomeetri kohta. Taandades selle Elektrilevi tööpiirkonnale, leidsime, et 1,4% meie klientidest paikneb hõreasustusega aladel, kus asub samal ajal ligi 12 200 kilomeetrit ehk 20% meie võrgust. Need numbrid ilmestavad hästi hõreasustusega riigi keerulist väljakutset, kas ja kui kiiresti saaksime kalli taristu puhul endale lubada täielikku tormikindlust kõikjal.

Hetkel kuum