10. november 2013 kell 21:00

Väike majanduskasv ei jäta meid tänavu maha

Täna avalikustab statistikaamet esialgse hinnangu Eesti kolmanda kvartali majanduskasvule. Ühelt poolt oodatakse sisemajanduse kogutoodangu kohta käivaid numbreid nagu kaugushüppevõistlusel äratõukepaku uurimist, et kas saame oodatud tulemuse kirja või mitte. Teisalt on aga selge, et konkreetsetele numbritele vaatamata läheb majandus edasi ning üksiknäitajate kõrval on olulisemgi suundumus.

Olenemata täna selguvast kolmanda kvartali majanduskasvu näitajast on Äripäeva hinnangul suur tõenäosus, et neljandas kvartalis jääb meie majanduskasv sellele alla. Seega ei ole lootust täituda mõni kuu tagasi majandusprognoosi langetamise järel välja öeldud ennustustel, et aasta teine pool läheb majanduskasvu mõttes paremaks.

Meenutame, et aasta esimeste kvartalite oodatust nõrgemad näitajad sundisid nii panku kui ka rahandusministeeriumi tänavuse majanduskasvu prognoosi järsult langetama. Ministeeriumi suvise prognoosi kohaselt kasvab Eesti SKP 2013. aastal 1,5% ja 2014. aastal 3,6%, kui veel kevadises prognoosis seisid vastavalt numbrid 3% ja 3,6%. Kommentaarides loodeti siiski, et juba tänavuse aasta lõpp näitab taas kasvuhüpet.

Kesine laekumine jätkub. Majandusekspert Heido Vitsuri sõnul pole eelkõige käibemaksu ja üksikisiku tulumaksu kesist laekumist eelarvesse vaadates põhjust arvata, et kolmanda kvartali tulemused peaksid eelmistest kvartalitest paremad olema. Nüüd on selge, et kehv maksulaekumine on üle kandunud juba ka aasta viimasesse veerandisse. Oktoobris laekus riigieelarvesse maksudest 413 miljonit eurot ehk aastatagusega võrreldes 2,1% vähem. Sarnaselt septembriga kahanes käibemaksu laekumine, kuid lisaks sellele vähenes oktoobris ka tulumaksu laekumine.

Samuti on Eesti tarbijahindade aastakasv viimastel kuudel kiiresti aeglustunud. Eelmise kuuga võrreldes on aga see juba alates juulist olnud kas nullis või miinusmärgiga, oktoobris septembriga võrreldes näiteks -0,3%. Tarbijate poolt vaadates võib deflatsioon olla meeldiv, ent majanduse ja SKP jaoks mitte. Eraldi võib veel välja tuua, et lisaks maailmaturu trendidest tulenevale kütuse hinna langusele on vähenenud ka kütuse tarbimine.

Negatiivset mõju meie SKP kasvule avaldab kindlasti lõppeva perioodi euroraha ammendumine. Eesti väikese ja avatud majanduse puhul on palju kinni ka teise riikide näitajates või ühekordsetes otsustes. Meie olulise majanduspartneri Soome olukord pole sealsetest karmidest kärpeotsustest hoolimata kuigivõrd parenenud. Teisalt, kui ettevõtlusorganisatsioonide vastuseisule vaatamata peaksid käiku minema autode kasutust puudutavad maksumuudatused, siis võib oodata enne aasta lõppu veel sõiduautode müügi kasvu.

Võrdlusbaasi mõju. Märkimisväärne osa majandusnumbrite kujunemises on võrdlusbaasil. Varasemat head kasvu ongi keeruline veel suuremate numbritega üle lüüa. Meenutame, et mullu neljandas kvartalis kasvas Eesti SKP 2011. aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%.

Samas võime aga osundada konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnu, kelle hinnangul ei maksa üheprotsendilist majanduskasvu karta. Tegu on ikkagi kasvuga ning laias laastus on Eestil ju enamik näitajaid head. Tööhõive on suur, firmad on finantsiliselt tugevad ning kannatavad varasema “polstri” arvel ka investeerida. Ekspordile tuleb kasuks Euroopa Keskpanga otsus langetada veelgi baasintressi. Ning usaldusnäitajad Eesti majanduse suhtes on üldjoontes head.

Hetkel kuum