Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viis suurimat aktsiaemissiooni läbi aegade
Suhtlemisvõrgustik Twitter tuli neljapäeval börsile ning kaasas selle käigus ligi 2 miljardit dollarit. Kuigi firma börsidebüüt ja sellega kaasnenud 73protsendiline hinnahüpe oli üks tähelepanuväärsemaid sündmusi pika aja jooksul, ei küündinud mikroblogi poolt investoritelt küsitud raha hulk suurematele aktsiaemissioonidele ligilähedalegi.
Aktsiate avalik esmaemissioon (IPO) on iga firma eluloos väga tähtsal kohal. Kellele jäävad sellest head mälestused, kellele halvad, kuid USAs on IPOdega seoses alati olnud suured summad mängus. Et aidata paika panna Twitteri IPO koht Ühendriikide aktsiaturgude ajaloos, on loo ülaribas kokku võetud viis läbi aegade suurimat rahakaasamist. Siia alla käivad vaid USA ettevõtted, kuigi ametlikult on Hiinas läbi viidud kaks maailma suurimat IPOt. Lisaks ei ole tabelis ära toodud AIG ja AT&T n-ö IPOt.
Miks üldse IPO korraldada? Aktsiate avaliku esmaemissiooni käigus müüb firma enda aktsiaid börsisüsteemi vahendusel esimest korda avalikkusele. Selle protsessi käigus saab erafirmast avalikult kaubeldav firma.
IPO läbiviimiseks võib olla mitmeid põhjusi, nagu kapitali kaasamine firma kasvatamiseks, varajaste investorite investeeringute rahaks tegemine ning ka avalikult kaubeldavaks firmaks saamine, mis võib avada palju võimalusi täiendavale kapitalile.
Börsile minek võib osalt olla ka kahjustav, kuna see protsess nõuab kulutusi, firma võib olla sunnitud avalikustama infot, mis võib olla kasulik konkurentidele või tekitab raskusi tarnijatega. Avalikkuse tähelepanu firma vastu kasvab märkimisväärselt.
Hea IPO näide – Twitter. Firma omanikud ei müünud IPO käigus aktsiaid ning firma emiteeris börsile vaid uusi väärtpabereid. See on märk, et omanikel on usku firma kasvu ja nad tahavad firmaga olla jätkuvalt seotud. Lisaks on firmas vaid lihtaktsiad, mis hoiab ülevaate ja struktuuri lihtsana.
Halva IPO näide – Facebook ja Blackstone. Facebooki IPO käigus ja sellele järgnenud kuude jooksul müüs lai ring insaidereid firma aktsiaid, mis vaid aitas langusele kaasa. Tegevjuht ja kaasasutaja Mark Zuckerberg teenis IPO käigus müüdud aktsiatelt 1,1 miljardit dollarit. Lisaks on firmal keeruline aktsiastruktuur, kus peamiste omanike käes olevad aktsiad kannavad suuremat kaalu.
Blackstone’i börsidebüüdi päeval hakkas osa investoreid, eelkõige riskifondid, massiliselt müüma aktsiaid, lootes lõigata priske kasumi kõigest ühe päevaga. Üks investor müüs avapäeval 19 miljonit aktsiat, mis on väidetavalt suurim esimese päeva müük USA ajaloos.
IPOt garanteerivad investeerimispangad peavad leidma usaldusväärsed investorid, kes ei läheks eelneval õhtul oluliselt madalama hinnaga saadud aktsiatest esimese päeva tugeva tõusu järel kasumeid välja võtma.
Lisaks maksis Blackstone sel aastal 85 miljonit dollarit kohtuvälise kokkuleppena, kuna firma ei toonud enda IPO-prospektis välja halbu investeeringuid.
Ülevaade
1. Visa
Kaasatud summa: 17,9 mld dollaritEsimese päeva tootlus: 28,4%Aktsia hind IPO ajal: 44 dollaritAktsia hind praegu: 199,02 dollarit
Kõigile tuntud kaardimaksefirma tuli börsile 2008. aasta märtsis, napilt enne maikuust tippu, pärast mida läks kogu USA aktsiaturg kolinal finantskriisi põhja. Isegi esimesel päeval aktsiaid ostnud investorid on mitmekordselt oma raha tagasi teeninud ning Visa aktsia on viimased kolm aastat peaaegu lineaarses tõusus olnud.
2. Facebook
Kaasatud summa: 16,0 mld dollaritEsimese päeva tootlus: 0,6%Aktsia hind IPO ajal: 38 dollaritAktsia hind praegu: 49,12 dollarit
Kuigi firma kaasas meeletul hulgal raha, siis fopaa on ilmselt kõige täpsem sõna kirjeldamaks suhtlusvõrgustiku IPOt. Lisaks emissiooni tehnilistele probleemidele kaotas aktsia vähem kui nelja kuuga üle poole oma hinnast ning alles selle aasta juuli lõpus toimunud tugev tõus viis aktsia lõpuks IPO-hinnast kõrgemale.
3. General Motors
Kaasatud summa: 15,8 mld dollaritEsimese päeva tootlus: 3,6%Aktsia hind IPO ajal: 33 dollaritAktsia hind praegu: 36,59 dollarit
Kuigi General Motors tuli pankrotist välja ning tõusis peagi pärast 2010. aastal börsile tulekut taas maailma suurimaks autotootjaks, pole ettevõtte elu börsil kerge olnud. Eelmise aasta keskpaigaks oli aktsia enam kui 40% miinuses ning alles selle aasta hiliskevadel tõusis hind taas üle IPO hinnataseme (33 dollari).
4. Kraft Foods
Kaasatud summa: 8,7 mld dollaritEsimese päeva tootlus: 0,8%Aktsia hind IPO ajal: 31 dollaritAktsia hind praegu: 54,37 dollarit
Tükk aega Warren Buffetti üheks investeeringuks olnud toiduainetootja tegi börsidebüüdi 2001. aastal, kuid pole suutnud investoritele pakkuda märkimisväärset tootlust.
5. United Parcel Service
Kaasatud summa: 5,5 mld dollaritEsimese päeva tootlus: 36,3%Aktsia hind IPO ajal: 50 dollaritAktsia hind praegu: 99,10 dollarit
1999. aasta novembris börsile tulnud kullerifirma on liikunud suhteliselt stabiilselt ning teeb praegu oma kõigi aegade tippe.
Allikas: Bloomberg, Äripäev