Kaubandus upitas majanduse napilt plussi

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul tõmbas kiirhinnangu järgi enim SKP kasvu allapoole ehituse tegevusala lisandväärtuse vähenemine. “Ehitus kasvas eelmise aasta esimesel kolmel kvartalil väga kiiresti peamiselt valitsemissektori investeeringute toel. Investeeringuteks kasutati siis suures mahus CO2 müügitulu ja ELi toetusi, millest enamik on nüüdseks ammendunud,” selgitas ta.

Majanduskasvu toetas eelmises kvartalis tugev eratarbimine ning juba neljandat kvartali järjest kiiresti kasvanud sisekaubandus.

Tanklaketil Alexela Oil kolmandas kvartalis bensiini ja diislikütuse müük vähenes, kuid kaubandusseg­ment kasvas turu keskmisest jõudsamalt. Jaekaubanduse kasv on tänavu stabiilselt püsinud 7 protsendil.

Ettevõtte juhi Ain Kuusiku sõnul on Alexela jaoks juulist septembrini kestnud periood andnud häid tulemusi, kuna lisandunud on vedelgaasi osa. “Kui peaksime võrdlema vaid autodele müüdavaid kütuseliitreid, siis oleksime halvemas seisus,” ütles ta. Kuusiku kinnitusel on müüdava kütuse maht vähenenud ning sealt pole enam võimalik kulusid kärpida.

Kaubanduskeskuse asemel tanklasse. Kuusiku teatel on Alexela kaubanduse osa kasvanud mulluse ja tänavuse kolmanda kvartali võrdluses ligi 14 protsenti. Alexela kaubandus hõlmab kõiki tanklate kaupu ja teenuseid, nagu haagiste rent, balloonide müük, kohv-saiad. “Inimesed on kaubanduskeskustest hakanud rohkem tulema tanklatesse kohvi ja võileibu ostma,” märkis Kuusik.

Neljas kvartal on Alexelal eelmise aasta sama ajaga võrreldes alanud kehvemalt, kui vaadata müüdud kütuse mahtu. Peamiseks põhjuseks hindab Alexela juht nn musta kütuse osakaalu ja eelmise aasta külmemat oktoobrit. “Ootasime turult musta kütuse kadumist, kuid seda ei juhtunud. Ma ei usu, et esimese poolaastaga midagi väga palju muutub, see on ummikseisus,” ütles Kuusik järgmise aasta kohta. Musta kütuse tõttu on Alexela kaotanud Kuusiku sõnul mitu suurt klienti ja hankeid, kuna Alexela hinnad pole olnud konkurentsivõimelised.

Kuusiku hinnangul saab kaubandus järgmisel aastal kasvada seoses hindade tõusuga. Üldist hindade tõusu ei saa aga enam kütuse kallinemisega põhjendada, kuna kütus on üks väheseid odavnenud kaupu.

Hanked turgutavad mahtu. Amserv Auto juhatuse liige Margus Nõmmik kaubanduses järgmisel aastal suurt kasvu ei näe, ta jääb pigem pessimistlikuks. “Võib-olla on see selline aastalõpu pessimism, loodetavasti ei vasta see tõele,” lisas ta naerdes.

Nõmmiku sõnul mõjutavad uut aastat tugevamalt suuremad hanked, mis annavad peamise mahu. “Nendele me muidugi lootma ei jää. Jaeette­võtted on meie kliendid, kelle südamesse me üritame pugeda,” lisas ta. Hanked moodustavad Amservi müügimahust enamasti umbes 20 protsenti.

Nõmmik ütles, et automüüja käive on kolmandate kvartalite võrdluses tänavu veidi kehvem. Selle peamiseks põhjuseks nimetab ta Toyota RAV4 saadavuse vähenemist ja Land Cruiseri uue mudeli tulekut. “Eelmisel aastal oli mitu suurt hanget, mis müüginumbreid oluliselt mõjutasid. Arvan, et tänavu on turuosa enam-vähem sama,” ütles Nõmmik. Neljanda kvartali esimest kuud peab ta Amservile edukaks. “Kui vaadata klienditellimusi, siis need on kasvanud. Kui vaadata eelmise aasta klienditellimusi, siis tänavu on need juba kümne kuuga täis. Selle poolest tundub olukord parem.”

Põllumeestel salved täis. Põllumajandusettevõtte Baltic Agro ASi tegevdirektori Ants Puusta sõnul ei saa nemad väga täpselt anda kvartalipõhist ülevaadet, sest tulemus võib nii lühikese perioodi peale suuresti erineda. Pigem vaadatakse poolaasta või isegi aasta kaupa. “Meie müüme suures osas välja laevadega. Meil sõltub suuresti, millisesse kuusse on laeva laadimine sattunud,” selgitas Puusta.

Tänavuse aasta senist kulgu hindab Baltic Agro tegevdirektor kordaläinuks, sest seatud eesmärgid on enamasti täidetud. Puusta sõnul on tänavu põllumeestel olnud hea saak ning hinnad eelmise aastaga võrreldes oluliselt madalamad.

 

Tagasihoidlikule majanduskasvule aasta lõpus lisa tulemas pole

Maris Lauri, majandusanalüütikTulemus on üpris ootuspärane: oli selge, et kolmandas kvartalis midagi eriliselt paremaks ei läinud, kuigi ühest ja teisest kohast tuli ka väikseid paranemise märke. Näiteks on kindlustunne tööstuses mõneti tugevnenud – tõenäoliselt peegeldades mujal ­Euroopas pisut paremaks läinud majandusolusid. Kuigi kindlustunne kajastab eelkõige lähituleviku ­ootusi, on selles alati pisut sees ka ajahetke tunnetust. Seega võib arvata, et ettevõtete seas on kasvanud nende osakaal, kes tajuvad, et asjad ei lähe enam halvemaks.Väga võimalik, et on ka kohanetud muutunud majandusoludega. Isegi ehituses, kus lähimad kvartalid osutuvad kehvemaks eilsest ja üleeilsest, on meeleolud pisut paranenud, kuigi objektiivselt pole midagi eriti muutunud. Ilmselt on mõistetud, et kui vana moodi ei saa, siis tuleb teha asju kuidagi teisiti.

Majapidamised kulutavad rohkem. Majanduskasv toetus kolmandas kvartalis majapidamiste tarbimisele ja võib arvata, et nii on see ka järgmistes kvartalites. Palgakasv ja tööpuuduse vähenemine suurendavad sissetulekuid ning kuigi reaalväärtuses on tulud endiselt buumiaegsest kõvasti väiksemad, seda eriti väikesepalgaliste puhul (nende ostukorvis domineerivad toidukaubad ja eluasemekulud, mis on viimase viie aasta jooksul kõige enam kasvanud), tähendab see, et ka kulutatakse rohkem. Seda vaatamata sellele, et säästmine ja kokkuhoidlikkus on kasvanud.

Kasv tuleb pigem null komaga. Üpris tõenäoliselt osutub ka aasta viimane kvartal enam-vähem eelmiste sarnaseks, mistõttu võib arvata, et Eesti majanduskasv jääb sel aastal 1% kanti; kui läheb hästi, siis pisut üle 1%, kuid tõenäolisem on, et tulemus on sellest siiski pisut väiksem. Põhjused on seotud eelkõige kehva väliskeskkonna ja vähenevate investeeringutega. Euroopa Liidu ja CO2-kvoodi raha vool on vähenemas ning erasektori võimekus investeerida on suhteliselt mõõdukas, kuigi tõenäoliselt kasvab.Väliskeskkonna paranemine jõuab Eestisse alati mõningase viitajaga, samuti tuleb arvestada, et Soome majanduses – nagu ka Eestis – on alanud oluliste struktuurimuutuste aeg. Muutused võtavad aga ­aega, sest kõigepealt tuleb aduda, et vanamoodi ei saa (ja tundub, et nii siin kui ka seal on kriitiline mass ettevõtjaid seda taibanud), siis tuleb välja mõelda, mida teha, ning uued ideed ellu viia.Ulatuslikud muutused tootmises on üks põhjus, miks Eesti majanduskasv 2013. aastal, aga tõenäoliselt ka 2014. aastal (vähemalt alguses) eriti tugev ei tule.