Tero Taskila rendib juhte välja

Milliseid ajutisi juhte läheb kõige rohkem tarvis? Finantsjuhte, tegevjuhte. Tüüpiliselt võetakse ajutine juht tööle projektipõhiselt 3–6 kuuks.

Kust see mõte tekkis? Pidasime Šveitsis elava soomlasest äripartneriga nõu, mis on praegu juhtide palkamisel kõige suurem väljakutse. Olime mõlemad pikalt välismaal töötanud ja nii jõudsime järeldusele, et välismaal töötavad juhid kaovad silmist nii personaliotsingufirmadel kui ka võimalikel tööandjatel.

Kes need juhid on, keda te vahendate? Meie andmebaasis on praegu 1500 Soome juhti, kes töötavad välismaal.

Hakatuseks koostasime 900 juhist koosneva andmebaasi ja ülejäänud 600 tuli juba nende kaudu. Nad tahavad, et neid Soomes teataks, sest nad on justkui süsteemis kaduma läinud.

Mitu ajutist juhti olete juba “välja üürinud”?  Praegu kaheksa. Me alustasime sellega alles aasta alguses, seni tegelesime traditsioonilise tööjõuvahendusega.

Miks on ajutiste juhtide äri nii tugev näiteks Rootsis, kus on mitmeid tugevaid agentuure, kuid alles arenemas Soomes ja Eestis? Rootslased on rohkem ekspordile orienteeritud. Juhtide rentimine on tavaline praktika ka näiteks Saksamaal, Hollandis, Suurbritannias. Suurbritannias ei üllataks kedagi töökuulutus, mis otsib tegevjuhti kuueks kuuks päevapalgaga 700 naela. Soomes ja Eestis pole veel seda kultuuri.

Kes on teie tüüpiline klient? Ettevõte, kes tahab välisriigis kontorit avada või seal uue tootega turule tulla. Tihti on kliendiks idufirma, kellel on toode, kuid kes ei suuda sellega turule tulla – selleks on vaja finants- või tegevjuhti. Riskikapitalistid pöörduvad meie poole sagedasti.

Samas on ka suurettevõtetel vahel vaja talente sisse tuua. Praegu peame läbirääkimisi suure Soome börsifirmaga, kes soovib kodus kasutusel olevat personalitarkvara juurutada ka Venemaal, et süsteemid ühilduksid. Selleks vajavad nad spetsiifilise profiiliga ajutist juhti, kelle juures oleksid personalitööoskused ühendatud tugeva IT-projektide juhtimise oskusega.

Vene keel oleks ilmselt boonus? Keeleoskus ja kohaliku kultuuri tundmine mängivad olulist rolli. Näiteks Hiina minnes on palju odavam ja lihtsam võtta tööle ajutine juht, kes tunneb Hiinas kõiki vajalikke inimesi. Kodumaal tegutseva juhi ärasaatmine on ka kulukas. Välisriigis tegevust käima lükates pead enamasti saatma inimese lähetusse vähemalt pooleks aastaks, tihti ka paariks aastaks, ja siis tahab ta oma pere kaasa võtta. Siis peab hakkama juba lastele koole otsima jne.

Kui tihti ajutised juhid ebaõnnestuvad? Väga harva. Ajutine juht on pigem ülekvalifitseeritud, sest ta peab otsekohe edukalt tegutsema  ja meeskonda juhtima asuma. Ajutine juht on ka vaba firmapoliitikast, mis on üks suuremaid efektiivsuse takistajaid – ta ei pea kellelegi pugema.

Miks ajutine juht vahel ebaõnnestub? Paljud pelgavad ajutist juhti, sest nad arvavad, et nüüd on kutsutud keegi tundetu kõrvalseisja ettevõttesse inimesi koondama. Tegelikult ei kujuta ajutine juht endast mingit ohtu, vastupidi, ta jagab oma kogemust, et ettevõttes võiks keegi tema lahkudes rolli üle võtta.

Milliseid vigu tasub vältida ajutist juhti palgates? Tüüpiline on, et juht palgatakse ühe ülesande täitmiseks, aga poole pealt hakatakse muid asju ootama. Teine viga on see, et hakatakse ootama imetegijat. Ajutine juht peab selged eesmärgid kokku leppima, sest teda ei kaitse miski, kui temaga rahul ei olda. Tema töösuhte võib päevapealt igasugust koondamistasu maksmata lõpetada.

Kuidas ettevõte kindlustab, et ajutise juhi lahkudes auku ei jääks? Ajutine juht saab aidata veel ametis olles sobivaid juhikandidaate välja valida. Pole harvad juhud, kus tal endal palutakse jääda, aga tema leping ei luba seda.

Kuidas ajutist juhti motiveerida? Nemadki vajavad tuge, tagasisidet ja juhendamist. Juhtida intensiivselt ühte projekti kolm või kuus kuud on väsitav ja emotsionaalselt kurnav. Tavaliselt võtab juht pärast seda kuus kuud tööst vabaks, puhkab ja täiendab ennast.

Kui palju ajutine juht maksab? Tavaliselt on päeva hind 1,25–1,5% aastapalgast. Ehk kui aastapalk oleks 100 000 eurot, siis päevapalgaks tuleb 1250–1500 eurot. See on väga kuluefektiivne. Tavaliselt on tipptasemel töötaja värbamise kulu arvestuslikult vähemalt tema 18 kuu palk ehk 100 000eurose aastapalgaga juhi värbamine maksab 150 000 ­eurot. Meile kui vahendajale maksab klient teenustasu vaid siis, kui me leiame talle sobiva inimese.

Sa oled Soomes seotud “Talendid koju” programmiga. Mida teha, et see programm töötaks? Meie esimene ettepanek Soomes on ühendada kõigi ettevõtluse arendamisega tegelevate riigiagentuuride jõud (Finnvera, Sitra jt) ühe katuse alla, teine asi on uut asja alustavate tagasitulijate toetamine ja kolmas info jagamine tööjõuturul.

Praegu välismaal töötavad Eesti juhid on enamasti alla 45 aasta vanad ja paljud neist tahaksid tegelikult koju tagasi pöörduda. Välismaal hoiab neid esiteks parem palk, kuid teine oluline põhjus on, et nad ei tunne üldse oma võimalusi. Nad ei liigu nendes ringkondades, kust nad seda infot saaksid. Kõik on kinni suhetes.

Suhetest rääkides, kas sinu enda taust Estonian Airi juhina ei ole sind takistanud seda võrgustikku ehitades? See pole mind just takistanud, aga see on mulle palju aega maksma läinud.

Mis on sinu taust välismaal töötanud juhina? Olen töötanud enne Eestisse tulekut seitse aastat Lähis-Idas – Qataris, Bahreinis ja Araabia Ühend­emiraatides –, kolm aastat Saksamaal, saanud hariduse Inglismaal ja USAs. Olen töötanud ajutise juhina, näiteks Air Linguse ja airberlini ostnud Araabia Ühendemiraatide lennufirma Etihad Airwaysi strateegia loomisel.

Miks sa Eestis elad? Mulle meeldib siin. Ma olen õppinud Eestit armastama ja ma lubasin oma perekonnale Estonian Airi juhtima tulles, et enam me ei koli. Mu naine ja kaks last räägivad eesti keelt minust palju paremini.

 

Kas Eesti vajab ajutise juhi palkamise teenust?

Jaan Pillesaar, Helmes ASi juhatuse esimeesSellist teenust võib vaja minna vaid eriolukordades. Näiteks kui firmat on vaja kiiresti ümber struktureerida. Ja siis sellistel ettevõtetel, kelle omanikud ettevõtte ärivaldkonda põhjalikult ei tunne ja ettevõttest isiklikult tavaliselt ei hooli, nii nagu see on enamiku riigile kuuluvate ettevõtete puhul.Kui varem on firmat hästi juhitud, siis töötab iga suurem ettevõte ka siis edasi, kui juhti mõni kuu või isegi pool aastat ei ole.Põhjus on selles, et iga eduka tippjuhi ümber on edukas ja iseseisvalt mõelda oskav meeskond. Ilma nendeta on ettevõttel suuremad probleemid kui ilma tippjuhita.Tippjuhtide kiire vahetamine on enamasti väga kulukas ja võib asjad halvemaks teha, mitte paremaks. Säästlikum on kohe leida pikaajaline juht, kui uut juhti on millegipärast vaja.

Aku Sorainen, Soraineni vanempartnerArvasin, et tippjuhtide palkamise valdkonnas tegutseb juba palju firmasid, aga ilmselt keegi on näinud ärivõimalust ja aeg näitab, kui edukaks see saab. Meie firma on õnneks seni arenenud väga stabiilselt, seega me ise ei ole vajanud projektipõhist tippjuhti. Samas olen aegade jooksul näinud palju firmasid, mis on olnud kriisis, ja kriisist väljumiseks võib selline projektipõhine finants- või tegevjuht olla väga hea lahendus. Aga nagu hästi teame, siis selles on ka alati omad riskid.

Allan Martinson, MTVP OÜ tegevjuhtJah, olen tema (Tero Taskila – toim) ettevõtmisega kursis ja arvan, et hea idee. See on mujal maailmas suhteliselt levinud nn interim personaliotsingu teenus, kus teatud oskusega tippjuht palgatakse lühikeseks ajaks.Vajadus selle järele on kindlasti olemas – kui ettevõte on turnaround-olukorras või kiire kasvu või just nimelt kokkutõmbumise faasis. Olen selliste inimeste palkamist nii kaalunud kui ka seda teinud. Tero Taskila täidab lihtsalt unarusse jäetud niši.

Aivar Rehe, Danske Banki Eesti filiaali tegevjuhtKas plaanitav teenus saab tuule tiibadesse või mitte, selle määravad turu vajadused ja konkurents. Minu hinnangul äritegevuses me n-ö ajutisi tippjuhte ei vaja. Praktikast on näha, et tegutsemine alates majanduskriisist alguse saanud uues normaalsuses nõuab “puhanud” tippjuhtide kaasamist paljudes ärides, kuid kindlasti ei lähtuta tegutsemisel kuue kuu horisondist.Hindan, et Eestis ei leia selline teenus märkimisväärset huvi.