Brüssel võtab Saksamaa tugevama luubi alla

“Me ei kritiseeri Saksamaa majanduse suurepäraseid tulemusi,” tõrjus rahandusvolinik Olli Rehn pressikonverentsil, kus Euroopa Komisjon avalikustas eile rea raporteid majanduspoliitika koordineerimisest Euroopa Liidu riikide vahel.

Üks neist oli niinimetatud häiremehhanismi aruanne, mis viitab vajadusele üht või teist trendi liikmesriigi majanduses lähemalt uurida, kuna see võib ohustada nii konkreetse riigi kui ka teiste Euroopa riikide majanduse stabiilset arengut.

Nii on juba mitu aastat olnud süvendatud vaatluse all Soome, Rootsi ja Taani kõrge erasektori laenukoormus ja kuumav kinnisvaraturg ning valitsuse vastumeetmed. Kokku on eri põhjuste tõttu süvendatud vaatluse all 16 Euroopa Liidu riiki, neist uute riikidena nüüd Saksamaa, Luksemburg ja Horvaatia.

Esimene samm on analüüs. “Eesmärk on põhjalikult analüüsida võimaliku hälbe põhjuseid,” ütles Rehn. Ta selgitas, et nii saab ka Saksamaa ise suuremat selgust võimalikust vajadusest hoopis kodumaistele investeeringutele rohkem rõhku panna. “See ei ole tingimata midagi negatiivset,” jätkas volinik, mööndes, et pahameel ja kriitika vallandusid Saksamaal veel enne, kui komisjon otsusest teada anda ja seda selgitada jõudis.

Saksamaa puhul on “probleem” suur jooksevkonto ülejääk, mis ei anna märku üksi riigi majanduse ja ettevõtete konkurentsivõimest, vaid võib tähendada ka seda, et riigis säästetakse liiga palju ja investeeritakse liiga vähe.

Vastava mõõdiku ülempiiri on Euroopa Liit seadnud 6%-le SKPst, mida Saksamaa on ületanud alates 2007. aastast. Läinud nädalal avaldatud Euroopa Komisjoni sügisprognoosi järgi kasvab ülejääk tänavu 7%-le SKPst ja jääb tuleval aastal 6,6% tasemele.

Samal ajal on teada, et Saksamaa lagunev infrastruktuur vajab investeeringuid. Aasta algul Saksamaa parlamendile esitatud raporti järgi on 14% Saksamaa 39 000 maanteesillast ohtlikus seisukorras. Majandusuuringute Instituut (DIW) hindas sügisel, et Saksamaal tuleks praegusega võrreldes igal aastal täiendavalt investeerida vähemalt 6,5 miljardit eurot, et halvas seisukorras teed ja sillad majandusele piduriks ei saaks.

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ütles eile, et juba oma suuruse tõttu on Saksamaal ja ka Prantsusmaal eriti suur roll Euroopa majanduskasvu taastumises, mis koos kõrge tööpuuduse vähendamisega on esmane prioriteet.

“Eesmärk on analüüsida, kas Euroopa suurim majandusruum saaks rohkem ära teha, et regioon sisemiselt rohkem tasakaalu saada,” ütles Barroso.

Sest kui Saksamaal on tugevad tööstusettevõtted, mille kaubad on välismaal nõutud, siis mõni teine Euroopa riik võib olla tugev teenuste vallas. Nii on Euroopa Komisjon Saksamaale juba varem soovitanud teenustesektori avamist, mis tuleks kasuks nii Saksa tarbijale kui ka tekitaks juurde nõudlust ja võimalusi uusi töökohti luua.

Saksamaale trahv? Eile avalikustatud lähema analüüsi tulemused selguvad kevadel. Eile ei tahtnud ei Rehn ega Barroso veel midagi öelda selle kohta, kas ka Saksamaad võib ohustada trahv, kui riik komisjoni soovitusi ei järgi. Meedia andmeil on Brüsselis siiski maha tehtud, et jooksevkonto ülejäägi eest riike ei karistata.

Komisjon avalikustas eile ka iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis paneb paika laiemad suunised liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimiseks. Homme annab Euroopa Komisjon aga esimest korda hinnangu euroala riikide riigieelarve eelnõudele, enne kui need parlamentides lõpliku heakskiidu saavad. Hinnatakse, kuivõrd on kuulda võetud komisjoni kevadisi riigipõhiseid soovitusi, ent sunni jõudu komisjoni arvamusel ei ole.

Kõrge sotsiaalne hind. “Oleme majanduses jõudnud pöördepunkti,” ütles Barroso, viidates euro­alal kasvu taastumisele, finantsturgude rahunemisele, ettevõtete ja tarbijate kindlustunde paranemisele ning väljavaadetele, et Iirimaa ja Hispaania saavad abiprogrammi alt välja. Nüüd on oluline reforme jätkata, et kasv tugevamale alusele saada.

Esimest korda avaldati eile eraldi raport ka kriisi ja selle lahendamise sotsiaalsete mõjude kohta. Sellest paistab rekordiline tööpuudus, alanevad palgad, suurenevad lõhed euroala tugeva tuumiku ja äärealade vahel ning paljudes riikides, sealhulgas Eestis, vaesuse ja ebavõrdsuse kasv.

 

Eestis kasvavad palgad liiga kiiresti

Eesti riigirahandus on korras, majanduskasv aeglustumisest hoolimata kiirem kui Euroopa keskmine ning riigi positsioon rahvusvahelises väärtusahelas ja teadmistemahukas sektoris tõusul, kuid osaluse vähenemine eksporditurul ning tööjõu ühikukulude suhteliselt kiire tõus annavad märku konkurentsivõime vähenemisest.Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et haridus vastaks paremini tööturu vajadustele, mis vähendaks riski, et palgad tõusevad kiiremini töö tootlikkusest, hoiatab Euroopa Komisjon eile avaldatud raportis.Raport märgib, et mitu komisjoni soovitatud reformi on töös. Vähem on edenetud reformidega, mis suurendaksid kohalike omavalitsuste haldussuutlikkust.