Le Pen ja Wilders loovad eurovastast ühisleeri

Kolmapäeval Haagis toimunud ühisel pressikonverentsil lubasid Prantsusmaa Rahvusrinde juht Marine Le Pen ja Hollandi Vabaduspartei loonud Geert Wilders, et toovad võimu Brüsseli institutsioonidest koju tagasi.  Plaan on ammutada valijate toetust finants- ja majanduskriisiga süvenenud vimmast ELi ettekirjutuste ja järelevalve vastu.

Vabaks eliidist ja Brüsseli monstrumist. “See on ajalooline päev. Tänasega algab vabanemine ­Euroopa eliidist, Brüsseli monstrumist,” ütles Wilders. “Me tahame ise otsustada, kuidas kontrollida oma riigipiire, oma raha, oma majandust, oma valuutat,” vahendas kohtumiselt ajaleht Wall Street Journal.

Le Pen taunis, et vanad Euroopa riigid peavad igas asjas Brüsselilt luba küsima. “Nad peavad oma eelarve koolijuhile ette näitama ... peavad kasutama valuutat, mis ilmselgelt ei toimi,” lausus ta. “Me tahame oma inimestele vabaduse tagasi anda.”

Mõlemad lubasid keskenduda teemadele nagu majandus ja immigratsioon, laiema platvormiga pole ­Euroopa Parlamendi valimisteks plaanis välja tulla.

Wilders on Hollandi poliitikas olnud arvestatav jõud 2005. aastast, mil ta asutas islamivastase Vabaduspartei.

Marine Le Pen võttis Rahvusrinde juhtimise üle oma isalt. Ta on vähendanud rassistlikku kriitikat ning keskendunud rohkem majandusteemadele, et tüürida parteid äärmusest peavoolule lähemale.

See kurss on end õigustanud ja toonud kohalikel valimistel juba mitu olulist võitu. Hiljuti agentuurile Bloomberg antud intervjuus ütleb Le Pen, et võib Prantsusmaa presidenditoolist olla vaid ühe valimistsükli kaugusel.

Le Peni parteil suurim toetus. Seitse kuud enne europarlamendi valimisi on Le Peni Rahvusrinne Prantsusmaa kõige suurema toetusega partei. Kuna sotsialistist president Francois Hollande pole suutnud Nicolas Sarkozy ajal alanud majanduslangust tõusuks pöörata, suurendab rahva pettumine toetust Le Penile.

Le Peni sõnum on: liiga palju välismaalasi, liiga palju sallivust moslemite suhtes, liiga palju kärpeid, liiga tugev euro, vabakaubandus ja leebe karistussüsteem laostavad Prantsusmaa.

Oktoobris näitas 1893 inimese küsitlus Prantsusmaal, et 24% vastanuist oli valmis Euroopa Parlamendi valimistel toetama Le Peni partei kandidaate. Sarkozy parempoolset parteid UPM oli toetavas 22% ja president Francois Hollande’i sotsialiste 19%.

Le Peni sõnul teeb ta lisaks Geert Wildersi Vabadusparteile koostööd ka Austria Vabaduspartei, Rootsi Demokraatide ja Belgia rahvuslaste parteiga Vlaams Belangi (flaamide huvid) , et luua ­Euroopa Parlamendi uues koosseisus tugev eurovastaste parteide ühisplokk.

Põlissoomlased: üksi Soome eurost ei lahku

Soome euroskeptiline partei Põlissoomlased, mis viimastel valimistel eurovastase kampaaniaga toetust kolmekordistas, ei pea Soome rahaliidust lahkumist enam realistlikuks.“Ma ei ole mingi euro pooldaja,” ütles Põlissoomlaste juht Timo Soini intervjuus agentuurile Bloomberg. “See on praktiline asi.” Soini sõnul oli euroga liitumine küll viga, kuid üksi omal käel Soome rahaliidust lahkuda ei saa.2011. aasta valimiskampaanias kritiseeris Soini teravalt ­euroala abipakettide kasutamist probleemide lahendamiseks, mis tema sõnul johtusid sellest, et erinevused rahaliidu riikide vahel on sedavõrd suured. Nüüd, kus kriis on leevenenud, pole ka Soini kriitika nii terav.Soini sõnul ei ole ta juba olemasolevate abiprogrammide pikendamise vastu, kuid uusi ei toetaks.“Kui keegi pakuks mulle 10 miljonit eurot 100 aastaks intressimääraga 0,1%, siis ma võtaks selle vastu,” ütles Soini. “Arvan, et umbes nii see trikk ära tehakse.”Soini nimetab rahaliidu kaitseks langetatud otsuseid patuks ja prognoosib, et Euroopal tuleb purgatooriumis veel pikalt piinelda.

Valmis valitsusse minema. Soini partei, mis 2011. aasta valimiste järel tugevast tulemusest hoolimata valitsusse ei läinud, valmistub nüüd opositsioonist välja tulema.“Me oleme huvitatud ja valmis valitsusse minema,” ütles Soini. “Kui ma valitsusse saan, siis abipakette ma ei toeta.”Soini on Soome Euroopa poliitikat mõjutanud ka opositsioonist. Tema eurovastane kampaania 2011. aastal oli sedavõrd populaarne, et sotsiaaldemokraadist rahandusminister Jutta Urpilainen nõudis esimese riigina Soomele Kreeka teises abipaketis osalemise eest garantiid. Sama kordus abipaketis Hispaania pankadele.