Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kinnisvara. Aasta maakler: kümnest maaklerist üks jääb tegutsema
XII rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil kuulutati aasta maakleriks Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti büroo maakler Marge Tõnnis, kelle sõnul on maakleritöö emotsionaalselt raske. “Inimestel on tahe, aga paraku on nii, et kümnest huvilisest jääb järele üks,” märkis ta.
Marge Tõnnis on Domus Kinnisvarabüroo Lõuna-Eesti regiooni juhataja ja tegutsenud kinnisvaramaaklerina juba 1996. aastast peale.
See tunnustus on ilmselt väga suur. Kas tuli üllatusena? Loomulikult tuli see suure üllatusena. Sellel aastal oli keskmisest rohkem kandidaate, nendest enamik olid tuntud ning tublid kolleegid. Me salamisi lootsime, et kuna kaks kandidaati olid Lõuna-Eestist, siis võiks ka tiitel tulla Lõuna-Eestisse.
Oleme teinud suure töö: eelmise aasta kevadel olime tugigrupp, kes moodustas maaklerite koja Lõuna-Eesti esinduse. Oleme lühikese aja jooksul teinud mitu seminari. Meie üritused on hästi vastu võetud, see teeb hinge soojaks. See kõik põhineb inimeste heal tahtel, seda tööd teeme isikliku elu kõrvalt. Lootsin, et võidab Kristi Väljaots, kes on teinud suurepärast tööd.
Mis võis olla Teie trump? Kui lähemalt mõelda, siis mul täitus 17 tööaastat kinnisvaraalal. Ma olen käinud kolm korda kutseeksamil, selliseid on Eestis väga vähe.
Te edendate ka maaklerite haridust Eestis. Kuidas sellega on? Minu kolleegid on seda nimetanud niimoodi, et ma olen endale võtnud südameasjaks populariseerida kinnisvaramaakleri ametit. Tartu kutsehariduskeskus on palunud mind koolidele ja gümnaasiumidele valikaine kursust tegema ja laiemalt õpetama, mida maakleriamet sisaldab.
Samuti olen Maaklerite Kutsekoja liige, mis annab kutse. Me püüame Lõuna-Eestis tekitada olukorda, et inimene, kes tahaks olla kinnisvaramaakler, saaks baasteadmised. Ettevõtte juhina näen, et tavabürool ei ole aega hakata inimestele baaskursust õpetama. Maaklerite koja Lõuna-Eesti esinduses oli eelmisel aastal ajalooliselt esimest korda kutse omandamiseks eelkursus.
Millised on veel kitsaskohad maaklerite hariduses? Meil on kolleege, kes ei orienteeru spetsiifilistes küsimustes. Näiteks selgub koostööd tehes, et maakler ei ole enda jaoks asju selgeks teinud või on teinud pinnapealselt. Seega nõustab ta ka kliente pinnapealselt.
Kas toetate olukorda, kus maakleriks võib Eestis saada igaüks, kes ei pruugi ehitusest ja kinnisvarast mitte midagi teada? Oluline on kindlasti ka juriidika valdkond. Meie põhitegevus tugineb asjaõigusseadusele ja kogu lepingu temaatika ja suhtlus ostja-müüjaga põhineb võlaõigusseadusel ja lepinguõigusel. Väikesed tegijad kurdavad, et ei ole võimalik klienti maaklerilepinguga siduda. Minu ja paljude teiste suuremate kinnisvarafirmade juhtide jaoks ei ole see mingi teema. Kui me teenindame kliente kindlate standardide alusel ja meil on välja töötatud mudel, kuidas me kliente nõustame ja neile analüüsi teeme, siis ei teki küsimust, et kliendil ei ole usaldust või et ta ei sõlmi meiega lepingut.
Mis on põhiasjad, mille järgi büroo võiks endale maaklerit valida? Meie majja on sattunud inimesi, kes on olnud kinnisvaratemaatikaga seotud. Uued inimesed on valdavalt siia sattunud väga tõsise huvi baasil. Inimestel on tahe, aga paraku on nii, et kümnest huvilisest jääb järele üks. Õppides ja asjasse süvenedes saadakse aru, et tegemist on laia ja tõsise temaatikaga. Aga seda, kas inimesel on see nn maaklerigeen sees või ei ole, ei saa enne teada, kui ta ei proovi.
Miks see raske on? See on emotsionaalselt raske, sest töö on inimestega. Ma olen naljatamisi öelnud, et iga maakler peab saama väga tõsist psühholoogiakoolitust. Kõik muu – tehnilised nüansid, oskused ja teadmised – on lihtsalt omandatav. Töö inimestega on kõige raskem, ükskõik mis valdkonnas.
Mis kohustused selle tiitliga kaasnevad? Kõik kohustused on mul vabatahtlikult ja rõõmuga võetud. Olen olnud keskmisest aktiivsem toimetaja kinnisvaraturul. Südamest sooviks, et ma saaks rohkem keskenduda ettevõtte juhtimisele ja arendamisele ning õpetamise temaatikale. Aga kindlasti ei jäta ma oma sadu kliente. Osa klientidega on meil vähemalt viieteistaastane koostöö – see on väärtus, millest ei saa loobuda.
Mis järgmisel aastal Tartus hindadega juhtub? Me prognoosime mõõdukalt tõusu, küsimus on selles, millises segmendis. Ma loodan, et maapiirkondades on tõuseteel puhkekinnisvara, vanad talukohad, maa kui ressursi väärtus peaks tõusma. Tahaks loota, et linnadest ja tõmbekeskusest kaugematel varadel tuleb väärtust juurde ja oleks jõudu ning ressursse seda pidada.
Kes on kes
Marge Tõnnis
Liitus Domus Kinnisvaraga 2009. aastal, toetades nõu ja jõuga ettevõtte laienemisplaane Lõuna-Eestisse.Kohalikul turul 1996. aastast tegutsedes on saanud kogemusi kolleegidelt Tõnisson Kinnisvaras ja ERI Kinnisvaras, mis on olnud tema senised töökohad.Kutseline maakler aastast 2002. Kuulub Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Lõuna-Eesti juhatusse ning on tegev ka kinnisvaraalase hariduse edendajana.
Taust
Kinnisvaramaaklerite Koda valib igal aastal enda liikmete seast välja kinnisvaramaakleri, kes väärib tunnustust ning nimetust aasta maakler.