Ehitus. Passiivmaja plussid hakkavad selgeks saama

“Teisel Eesti passiivmajal on sisetööd põhimõtteliselt lõpetatud ning varsti kolitakse sinna sisse,” rääkis ta. Esimesse sertifitseeritud passiivmajasse kolis veebruaris Premia Foodsi nõukogu liige Kuldar Leis, kes eelmisel nädalal Äripäevas oma üheksa kuu kogemusest kirjutas.

Projekteerimisjärgus on Sensel veel mitu passiiv­maja. “Meie poole pöördub pigem selline klient, kes uurib, kas me saame talle projekteerida ja ehitada sertifitseeritava passiivmaja,” rääkis Valge. “Klient on teadlik. Kui algusaastatel uuriti, kas on võimalik, ja küsiti pakkumist, siis nüüd pöördutakse konkreetse sooviga saada sertifikaat.”

Vaadake, mis on nime taga. Valge sõnul räägivad nad kliendiga kõik sammhaaval läbi, sealhulgas ka valupunktid, sest turul on palju solkimist ja passiivmaja terminit kasutatakse kurjasti.

“Põhimõtteliselt lubatakse klientidele passiivmaja ükskõik mis krundi peale ja ükskõik kuhu,” selgitas ta. “Meie räägime adekvaatset juttu ja kui krunt ei soosi passiivmaja ehitust, siis me kindlasti seda ka esimesel kohtumisel ütleme,” märkis Valge.

Valge sõnul on ka nemad nn turusolkijatega kokku puutunud ja see on ka põhjus, miks nad sertifitseerimisega tegelevad.

“Sertifitseerimisprotsess peab käima kohe algusest peale, mis eeldab PHPP (the passive house planning package) programmi. Kliendil on õigus küsida kinnisvara müüja käest PHPP arvutust, mis tõestaks, et arvutused sisekliima kohta on ­õiged,” märkis ta.

Praegu pole Valge sõnul turukonkurentsist eriti tunda, et pakutaks just sertifitseeritud lahendusi.

Tootja: pöördumatu trend. Jamärä kaubamärgi all passiivmaju tootva ­Aeroc Internationali müügidirektori Margus Oja sõnul pole passiivmajale mõtet alternatiivi otsida, sest passiivmaja eesmärk on väga väikeste küttekuludega hoone, mis on arhitektuurselt hästi tehtud.

“Inimesed uurivad, kuidas küttekulusid kokku hoida. Kas nad tunnevad huvi passiivmajade vastu, see on teine teema,” märkis Oja. “Inimesed on segaduses, nad ei tea, mis on mis,” lisas ta.

Küsimusele, mis on alternatiivid passiivmajale, vastas ta, et selles osas oskavad parimat nõu anda arhitektid. Passiivmajad on tema sõnul aga pöördumatu trend. “Igaüks, kes hakkab ehitama maja, puutub paratamatult kokku sellega, et hoone peab kavandama võimalikult väikeste küttekuludega,” märkis Oja.

Kvaliteedimärk. Tartu Ülikooli energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja Tõnu Mauringu sõnul  on passiivmaja n-ö homse päeva lahendus. “Sellega saab ka oma hoone kvaliteeti tõendada. Minu teada on see praegu parim kasutatav lahendus,” rääkis ta.

Mauringu sõnul sobib passiivmaja sellele, kes tahab olla kindel oma kinnisvara kvaliteedis. “Sertifitseerimine on passiivmaja puhul oluline, sest see tõendab, et tegemist on passiivmajaga. See on väga keerukas, pikk ja detailne protseduur,” selgitas ta.

Põhilised märksõnad on Mauringu kinnitusel dokumentatsioon, järelevalve ja kvaliteedi kinnitamine. “Nii saab ka omanik kinnitust, et tegemist on passiivmajaga, sest rääkida võib ju igaüks. Passiivmaja on kõrge standardiga, aga sellel on ka miinimumnõuded,” lisas ta.

Mauringu kinnitusel on passiivmaja arhitektide tööriist. “Ma soovitan igal juhul kõikidele seda meetodit kasutada. Passiivmaja nimi tähendab meie jaoks korralikku tööriista,” sõnas ta.

GLOG home: passiivmajale tuleb alternatiivi otsida

Energiasäästlikke puitmaju projekteeriva GLOG home’i juht Indrek Kuldkepp vaidleb vastu arvamusele, et passiivmajale pole mõtet alternatiivi otsida.“Esimese asjana tuleb endale selgeks teha, mis see paljuräägitud passiivmaja ikkagi on. Kas tegemist on hoonega, mille energiatarve on väike, või on tegemist sertifitseeritud passiivmajaga, mis vastavatele nõuetele vastab?” küsis 14 aastat puitmajadega tegelenud Kuldkepp.“Minu jaoks on asi oluliselt lihtsam,” lisas ta. “On selge, et energia hinnad jätkavad tõusmist ja see trend ei ole omane mitte ainult Eestile, vaid see toimub üle maailma. Energia­ralli juba käib.”

Põhjamaades oluline. Energia­säästlikkus on Kuldkepi hinnangul eriti aktuaalne just neis riikides, kus talv on pikk ja pime ning suvi lühike. “Kuna seda sooja aega on nii vähe, tuleb sellest piskust maksimum võtta,” märkis GLOG home’i juht.Energiasäästlikku kodu ehitada soovides ei pea ilmtingimata mõtlema passiivmajale. “Ega see passiivmaja pole ju muu kui keskmisest põhjalikumalt läbimõeldud ehitis. Hoone, mis kasutab olemasolevaid ressursse maksimaalselt – päikesest tekkinud soojust ei lasta raisku, vaid see püütakse salvestada. Et päikeselt tulev soojus saaks oma tööd maksimaalselt teha, peab maja olema päikese suhtes ­õige nurga all,” loetles Kuldkepp nüansse.

Ka hind pole vähetähtis. Kuldkepp juhtis tähelepanu sellele, et igal juhul tuleb arvestada, kui palju selline asi lõppkokkuvõttes maksma läheb. “Sest, tõsi, energiasäästlikkus on aktuaalne teema, aga kui see tuleb ülikalli ehituse arvel, ei ole see just kõige mõttekam,” arvas Kuldkepp. “Iseasi muidugi, kui inimene nimme sertifitseeritud passiivmaja soovib.”“Mulle tundub, et oleme tarbijana muutunud pisut liiga mugavaks ja harjunud sellega, et soojus meile kodudesse “pumbatakse”. Kuna ajad on muutunud, tuleb ka oma suhtumist muuta. Energiasäästlikkus ei ole enam tulevik, see on juba olevik,” lisas Kuldkepp.